Aasta eest läbi viidud haldusreform lõi Pärnumaal omapärase olukorra, kus Pärnu linnast sai Euroopa üks suuremaid linnu – endistest valdadest said linna osavallad ja linnal endal on juba varasemast ajast ka linnaosad.

Kuna haldusreformi seadusandlus nõudis liituvate omavalitsuste vahel ühise piiri olemasolu, siis sai võimalikuks Audru, Paikuse ja Tõstamaa valla ning Pärnu linna ühinemisel moodustada kohaliku omavalitsuse üksus Pärnu linn, milles jäävad lääne poole endised Tõstamaa ja Audru vald ning ida poole Paikuse vald. Samasse kohta sopistub välja ka Tori vald, millega on Pärnu linnal samuti ühine piir ning mille territooriumile jääb näiteks sisuliselt Pärnu linna piiril paiknev Sauga tööstuspark, mis varem asus Sauga valla aladel. Viimane ühendati praeguse Tori vallaga. Muist asjade reformi käigus lahtiseks jäämine näitab ka asjaolu, et Tori vald soovib mõningaid valla piiridest väljajäänud Sauga kandi külasid siiski enda rüppe saada.

Eks uute halduspiiridega tuleb harjuda nii Pärnumaa elanikel kui ka omavalitsusametnikel. Kuna koos haldusreformiga kaotati eelmise aasta algusest ka maavalitsused, koordineerib omavalitsuste tööd Pärnumaa Omavalitsuste Liit (POL), mille liikmeskonda ei kuulu vaid Kihnu vald. Maakonna üldiste arenguküsimustega, sealhulgas ettevõtluse edendamisega tegeleb Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus. Tänaseks on kaante vahele saadud Arengustrateegia Pärnumaa 2030+ tegevuskava kokkulepe. POLis on moodustatud töögrupid kõikide eluvaldkondade juhtimiseks, praegu ei ole seal ainult sotsiaalhoolekande jaoks ühte ja ainsat koordineerijat, küll aga on need spetsialistid olemas igas omavalitsuses ja osavallas.

Kõikideks ümberkorraldusteks, valitsemise ja haldamise korraldamiseks ja muude asjade paika loksutamiseks on uutel omavalitsustel aega 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimisteni.

Maaleht palus kõigil Pärnumaa omavalitsusjuhtidel välja tuua kolm olulisemat valdkonda, millega 2019. aastal tegeleda kavatsetakse ja iseloomustada tegevusi, mille kaudu plaanitakse eesmärkideni jõuda.

Pärnu linnas antav haridus peab vastama ettevõtjate vajadustele

Romek Kosenkranius, Pärnu linnapea
Pärnus tehakse 2019. aastal ligi 25 miljoni euro eest investeeringuid – uue ujula ja lasteaia ehitamine, Tammsaare kooli ümberehitus, mitme haridusasutuse energiatõhusamaks muutmine, tänavate ja teede remont ja ohutumaks muutmine, tänavavalgustuse renoveerimine, sotsiaal- ja tervishoiuprojektid jne.

Tänavu alustame ka Pärnu Kunstihoone projektiga ehk järgmiseks aastaks peab olema valmis projekt, mille järgi saame 2020. aastal ehitushanke teha.

Kolm peamist eesmärki

1. Kohaliku kõrgkooli positsiooni tugevdamine. Tartu ülikooli Pärnu kolledž, nagu teisedki kolledžid Eestimaal, on pärast tasuta kõrghariduse kehtestamist sattunud üsna kehva seisu. Kolledži alarahastamine on viinud selleni, et õppejõudude sissetulekud jäävad alla üldhariduskoolide õpetajate töötasule, üliõpilaste arv kahaneb – parematel aastatel oli neid 1100-1200, praegu veidi üle 600, teadustööd vähenevad jne. Peame ülikooliga läbirääkimisi, et restruktureerida õppekavad ja korraldada töö ümber nii, et üliõpilaste arv hakkaks Pärnus jälle kasvama, paraneks õppejõudude tasustamise süsteem ning siia tuleks uusi õppejõude, kasvaks teadustööde arv ja avataks uusi ettevõtjatele vajalikke erialasid, näiteks moodulõppena. Soovime sel aastal jõuda kokkuleppeni ning ka omavalitsus on valmis panustama kõrgharidusse, kuigi see ei ole omavalitsuse ülesanne.

2. Investeeringute jätkumise tagamine Pärnu linna ja Pärnumaa majandusse. Pärnu on aastaid koos EASiga investeerinud ettevõtetele vajaliku tööstusalade infrastruktuuri väljaehitusse. Praegu on Pärnumaal rohkem kui 2/3 töökohtadest Pärnu linnas, mistõttu on investeerimiskeskkonna aktiivsena hoidmine väga oluline. Elanike jaoks on tähtis leida siin hea töökoht, kuid need tekivad vaid siis, kui ettevõtjad tahavad siia investeerida. Investeeringute Pärnusse toomisel on takistuseks just vajaliku oskustööjõu puudus. Selles osas on plaane, kuidas muuta haridussüsteem Pärnus paindlikumaks ja ettevõtjate nõudmistega paremini kohanduvaks.

3. Suur väljakutse on ettevalmistus Pärnu lennuvälja käivitamiseks 2020. aastal. Korralik lennuväli parandab Pärnu nii-öelda ruumilist kättesaadavust Skandinaavia ja Soome turistidele. Selles osas teeme koostööd kohalike spaade ja hotellidega, sest lennuliinide avamiseks tuleb sõlmida kokkulepped juba sel aastal. Kui järgmise aasta maiks saab lennuvälja arendamisse investeeritud 20 miljonit eurot, peab lennuliikluse avamiseks kõik valmis olema.

Häädemeeste vallas on rajamisel enam kui 15 objekti

Karel Tölp, Häädemeeste vallavanem
Loetelu selle aasta tegemistest tuleks päris pikk, sest ainuüksi ehitusi, projekteerimisi ja nendega seotud taotlusi on kokku rohkem kui 15 objekti jaoks.

Kõigi nende arendamise oleme ära jaganud nelja inimese vahel. Alustamisel on valla üldplaneering, mis peab 2019. aasta jooksul peamiste lahenduste osas paberile saama. Osapooled peavad lõpuni arutama ja lahendama haridusstrateegiaga seonduva.

Lääneranna rahastused ettevõtluse, hariduse ja tervishoiu arenguks

Mikk Pikkmets, Lääneranna vallavanem
Tähtsamad eesmärgid on ettevõtluse edendamine, Lihula spordihoone rajamine ja perearstikeskuse ehitamine.

Kavas on vastu võtta ja ellu viia Piirimäe ettevõtlusala detailplaneering ning rajada osaliselt Virtsu ettevõtlusala. Veel kavatseme ehitada ja renoveerida projektidega ettenähtud teed ja tänavad ning tehnovõrgud. Sellega loome kaasaegne taristu juba olemasolevatele ettevõtetele ja anname võimaluse uute firmade tulekuks.

Plaanime renoveerida Lihula gümnaasiumi spordihoone – eelprojekti koostamise hange on pooleli, ehitus-projekteerimise hange on plaanis läbi viia aprillis või mais ning kõige varem võiks hoone kasutusse võtta juba aasta lõpus.

Oluline eesmärk on ka esmatasandi tervisekeskuse ehitamine, mille eesmärk on luua tänapäevased töötingimused perearstidele ning spetsialistele. Projekteerimine on tehtud, ehitushanke läbiviimine on planeeritud esimesse kvartalisse ning tööd loodame valmis saada aasta lõpuks.

Veel mitmeid tähtsaid tegevusi on seotud kohalike teede renoveerimise ja mustkattega katmisega ning nendeks töödeks rahastuse leidmisega. Oluline töö on ka kiire interneti viimine soovijateni koostöös Elektrilevi, Telia ja kohalike ettevõtjatega.

Kihnu vajab tihedamat laevaühendust ja päästeüksust

Ingvar Saar, Kihnu vallavanem
Kihnu saare soov on, et laevaühendus oleks suvehooajal tihedam ning oluliste ürituste ajal saaks teha lisareise.

Praegu ei ole täis sõidetud isegi hankelepingu järgset mahtu, sest laevapersonali tööaeg saab enne otsa.

Teine soov on, et Päästeamet pööraks tagasi oma 2018. aasta märtsis tehtud personaliotsuse, millega kaotati Kihnu komandost üks koht, mis jättis tegelikkuses alles kaks poole koormusega ametikohta. Leiame, et turvalisuse tagamisel ei ole arukas väikesaarte osas kokku hoida, vaid pigem tuleb regionaalse meetmena ka Ruhnu ja Vormsi komando riiklike päästjate koosseisu suurendada. Neil saartel ei saa toetuda pelgalt vabatahtlikele. Nende mõlema teema osas jätkame suhtlemist ametite ja poliitikutega, et saavutada mõistlik tulemus.

Kolmas teema on pikaajalisema vaatega – soovime rajada Kihnule hooldekodu, mis pakub hubast olemist hooldatavatele, tekitaks saarele töökohti juurde ja pakuks lisavõimalusi ettevõtjatele. Selle, millisel kujul sellist asutust pidada, soovime 2019. aasta jooksul selgeks saada.

Kilingi-Nõmme saab uue klubihoone ja bussijaama

Martti Rooden, Saarde vallavanema kt
Arvud, mis siinkohal välja toon, on planeeritavad, sest volikogu ei ole veel Saarde valla 2019. aasta eelarvet vastu võtnud.

Suure osa tähelepanust pöörab Saarde vald haridusasutustele. Kilingi-Nõmme muusikakoolile on eelarves planeeritud 50 000 eurot, et paigutada ruumid praegusest asukohast ümber gümnaasiumi algklasside majja. Kavandame luua Surju piirkonna õpilastele muusikaõppe võimalused. Käsil on juba projekteerimine, sest muusikaõppe jaoks tuleb algklasside majas teha mõned muudatused, ning ehitamiseks läheb suvel, kui koolis ei toimu tunde.

Surju põhikooli välisfassaadi renoveerimiseks on planeeritud 50 000 eurot. Korda on tarvis teha vundament, fassaad ning vihma- ja sadevee juhtimissüsteem. Kuna vallas on kasvanud lastehoidu soovivate laste arv, kuid koolilaste arv samas vähenenud, siis on võimalik laiendada lasteaeda põhikooli ruumidesse. Lastehoiu laiendamiseks on planeeritud samuti 50 000 eurot.

Kilingi-Nõmme gümnaasiumi investeeringutele kulub 81 800 eurot.

Saarde valla Kilingi-Nõmme klubi asutati 1971. aasta novembris. Maja renoveeriti 2005.-2007. aastal, kuid 27. märtsil 2017. aastal toimus Kilingi-Nõmme klubis tulekahju, mis sai alguse küttesüsteemi plahvatusest. Tulekahju kustutamiseks avati katus kogu saali ulatuses ning kustutustöödes sai kannatada suur saal koos saalitaguste ruumidega. Klubi saali renoveerib Kahu & Kahu Ehitus OÜ ning projekti koostas Kilingi-Nõmme gümnaasiumi vilistlane Reio Avaste. Klubi taastamine läheb vallale maksma pea 400 000 eurot – tööde käigus paigaldatakse põrand ja ripplaed ning saali ja lava valgustus. Peale taastamistööde on vaja paigaldada ka seni hoones puudunud ventilatsioonisüsteem. Plaanipäraselt peaks klubi saal taas kasutusvalmis olema aprillis. Kultuurkapitali toetusega osteti digikino, mis annab klubile suure lisaväärtuse.

Praeguse Kilingi-Nõmme bussijaama asukohale on kavandatud uus ooteruum, vana maja lammutustöödeks kulub 10 000 eurot. Uude bussijaama tuleb ka elektrooniline tabloo, mis näitab busside saabumist reaalajas. Praegu tegeleb vald ehitusloa väljastamisega ning pärast seda saab Pärnumaa Ühistranspordikeskus alustada ehitushanke ettevalmistamisega. Loodetavasti valmib uus ooteruum 2019. aasta teises pooles.

Sel aastal tuleb hinnata Saarde valla elukondliku kinnisvara olukorda ning leida sellele võimalikke arengusüsteeme. Eesmärk on kaardistada hoonestatud kinnisvara, mis on kasutuses valdavalt sotsiaaleluruumidena, anda ülevaade varade seisundist ning tuua välja probleemid.

Ees ootab suur töö Sindi linnaruumi kujundamisel

Lauri Luur, Tori vallavanem
Sel aastal algavad suured ehitusprojektid on Suigu lasteaia ehitamine, kergliiklusteede rajamine ja Tori staadioni rajamine.

Käivitame mahuka ja keerulise Sindi ühiselamute renoveerimise projekti, mille tulemusena saame Sindi linna tänapäevased ja korralikud sotsiaaleluruumid ning nende tööde raames saab Sindi linnaruum ka keskväljaku.

Eesmärk on pidada läbirääkimisi Pärnu linnaga seoses Sauga külade võimaliku piirimuudatuse osas.

Veel on plaanis Hirvela kortermajade tuleohutusnõuetega vastavusse viimine.

Põhja-Pärnumaal on olulised veemajandus ja sotsiaalhoolekanne

Jane Mets, Põhja-Pärnumaa vallavanem
Valla arengu aluseks on konkreetsed arendustegevused, programmid ja investeerimisprojektid vastavalt valla arengukavale aastani 2030.

Põhja-Pärnumaa on sotsiaalselt uuenev vald, kus on eesmärgiks seatud eelkõige inimeste elukvaliteedi tõstmine, elustiili mitmekesisemaks muutmine ja turvatunde tagamine. Peame oluliseks looduskeskkonna väärtustamist, mitmekülgse ning turvalise elukeskkonna tagamist, sotsiaalse infrastruktuuri kättesaadavust, põlvkondade vaheliste sidemete tugevnemist ja ajaloolise pärandi hoidmist.

2019. aasta olulisemad tegevussuunad

1. Elanikele kvaliteetse joogivee tagamine ja heitvee ärajuhtimine valla suuremates külades. Valla vee-ettevõte AS Mako sai KIKilt positiivse rahastamisotsuse, et rekonstrueerida ja laiendada Pärnjõe, Suurejõe ja Vihtra külade ühisveevärgi torustikke. Veel valmistatakse ette mitme küla vee- ja heitveetöötlusjaama ajakohastamise projekte.

2. Valla haridusasutuste töö optimeerimine ja ajakohastamine. Suvel rekonstrueerime Vändra lasteaia ja projekteerime Vändra gümnaasiumihoone renoveerimist, mille üks siht on tagada seal tänapäevased tingimused ka Vändra muusikakoolile.

3. Valla mitme hoolekandeasutuse tänapäevastamine ja arendamine vastavalt nõudlusele. Sotsiaalteenuste mitmekesisemaks muutmine, kliendile sobivaima teenuse kujundamine ja pakkumine ning personali koolitamine. Käimas on ka koostöö Tallinna tervishoiu kõrgkooliga töökohapõhise õppe andmiseks ning vald on liitunud sotsiaaltranspordi arendamise pilootprojektiga. Kindlasti toetame ka erivajadustega inimeste eluruumide kohandamist.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena