LAULUPEO ERI | Kuhu kadus lubatud tantsustaadion?
Maalehe toimetus koos meie töötajate tuttavate lauljate ja tantsijatega pani kokku valiku proosalistest laulupeoküsimustest, mis kerkivad igal aastal taas ja taas. Lähtusime soovist vahetult suviste pidustuste eel tegelda enam kunstilise külje ja vahvate inimestega, aga eks oluline ole täna ära rääkida kus ja kuidas süüa, sooja ja pissida saab, millised on võimalused ratastoolis külalistele ning jätkuvalt huvi pakkuvad on ka raha ja esinemispaikade teemad, millele läbi aastate vastust otsitakse.
Kaheküljeline lugu peakirjaga "Laulu- ja tantsupeo korraldajad annavad aru: miks piletid nii kallid on? Mis siis, kui sajab? Kas oma õllega saab sisse?" ilmus neljapäeval, 7. veebruaril Maalehe paberväljaandes. Sinna aga mitte mahtunud küsimused-vastused jõuavad lugejateni juba täna ning ka hiljem Maaleht onlines. Täname siinkohas ka laulu- ja tantsupeo sihtasutust põhjalike ja sisukate vastuste eest.
***
Juba tantsutaat Ullo Toomi unistas omaette rahvatantsustaadionist. Tõenäoliselt pole Eestis ühtegi kultuuriministrit, kes poleks tantsurahvale lubanud kas spetsiaalse tantsustaadioni valmimist või siis Kalevi staadioni totaalset renoveerimist tantsijate huve arvestades. Tundub aga, et tänavu peole minnes leiavad tantsijad hoolimata aastakümnete pikkustest lubadustest taas eest „vana hea” Kalevi staadioni, mis vaid pisut-pisut sanitaarremonti saanud ja kus WCd taas üle värvitud.
Andi Einaste, XX tantsupeo toimetaja-produtsent:
Kindlasti tuleb Kalevi staadioni uuendamise nimel edasi tegutseda. Kalevi staadioni renoveerimine on ajatatud mitmele aastale. Enne eelolevat tantsupidu saab ära teha need tööd, mis tagavad tantsupeo toimumise võimalikkuse ja osalejate ohutuse. Korrastatakse piirdeaed, pinkide asemele paigaldatakse publikule seljatoega toolid, korrastatakse maa-alune tualettruum ning juba on uuendatud rajakate. 2020. aastal minnakse maa-alla ja uuendatakse kommunikatsioonid, mida enne juubelipidu poleks valmis jõutud ning renoveeritakse ka kella(tule)torn.
Peokorraldajate ringkondades liikusid ringi ka konkreetsed joonised lauluväljaku kõrvale planeeritud polüfunktsionaalsest tantsustaadionist. Mis sellest sai?
Tõepoolest oli üks idee rajada eraldi tantsustaadion lauluväljaku territooriumile. Mõte tundus ahvatlev ja organisatoorselt optimaalne. Valmis isegi makett, mis aga näitas selgelt ära selle idee puudused.
Selleks, et tantsuareen ära mahuks, oleks ta paiknenud laulukaarele liiga lähedal ja heli oleks hakanud segama ühel ajal toimuvaid proove.
Teiseks oleks lauluväljaku kogu territoorium jäänud liiga väikeseks publiku liikumiseks ja ohutuse tagamiseks. Kuna mõlemad peod on kasvanud ka osalejate arvu poolest, siis ka masside liikumise logistika, proovide aegade ühildamine just eelkõige üldpidude puhul oleks teostamatu.
Kui palju kannatab tantsupeo lavastus sellepärast, et meil pole korralikku tantsustaadioni, nagu näiteks lätlastel?
Kalev Järvela, ERRS-i esimees ja XX tantsupeo liigijuht:
Tantsupidu lavastades lähtutakse olemasolevatest tingimustest ja antakse endast parim ning julgen öelda, et tantsupeo lavastus tegelikult ei kannata.
Kunstiliselt kõrgel tasemel teatrilavastus võib sündida ka kolmest plangust kokku löödud poodiumil, kuid see ei tähenda seda, et me ei vajaks kaasaegseid teatrihooneid koos pöördlava, valgus- ja helitehnikaga ning kaasaegse infrastruktuuriga.
Küll aga annaks kaasaegne staadion lavastaja käsutusse uusi lavastuslikke võimalusi, et pakkuda publikule emotsionaalset elamust ning ligikaudu 5 000 lisakohta ühele etendusele.
Andi Einaste, XX tantsupeo toimetaja- produtsent:
Läti tantsupeod toimuvad samuti jalgpalli- ja kergejõustiku staadionil. Nemad kasutavad vaid plastikkatet muru säilivuse tagamiseks, mille suur puudus on libedus, eriti vihmase ilma korral. Tantsupeo lavastused lähtuvad kõik olemasolevatest võimalustest, seega ei saa neid võrrelda.
