Pereema argipäev Venemaa külas: kui polaaröö algas, hakkasid jääkarud lumega ühte sulama

Möödunud laupäeval kuulutati Novaja Zemlja saarestiku Lõunasaarel välja hädaolukord, kuna asula lähistel loendatud 52 näljas jääkaru teevad inimeste elu keeruliseks.

Jääkarud ei pelga inimasutustesse tulla, olles asunud inimesi ründama ja kõikjalt süüa otsima, sundides kohalikke püsima siseruumides ja liikuma väljas ainult äärmisel vajadusel.

Venemaa looduskasutuse kontrolli föderaalamet (Rosprirodnadzor) on sealsetel elanikel keelanud ka kõige agressiivsemate isendite küttimise. Selle asemel on saare kahe küla juurde organiseeritud patrullid, kes heli, valguse, koerte ja autodega karusid minema peletavad. Nendest aga suurt abi pole.

Belušja Guba asula elanik Nadežda Volf kirjeldas Meduza.io’le, kuidas küla uute naabritega toime on tulnud.

Seitse aastat külas elanuna on see esimene kord kui näen karusid. Nad tulid siia 2018. aasta novembris. Jääkarud ei jõudnud õigel ajal ookeanini, kus nad saaki püüavad, mistõttu on meie prügikastid muutunud neile vaat et ainsaks toiduallikaks. Räägitakse, et nad on ka varem prügis tuhninud, aga harva, ning nad tulid ükshaaval, mitte tervete peredena.

Juba algusest peale oli neid väga huvitav jälgida – nagu loomaaias. Kord viisin last lastehoidu ning teisel pool järve jalutas meiega paralleelselt üks karupere. Minu viieaastane tütar oli suures hämmingus.

Teisel korral, samuti lastehoidu minnes, ajas meie karupatrull üht karupoega taga, ning see oli nii hirmunud, et hüppas lumevalli tagant otse meie ette. Haarasin oma tütre sülle ning jooksin, kuigi juhiste järgi ei tohiks nii teha. Hea, et patrull õigeaegselt pojani jõudis. Nägin ta ilusaid väikesed silmi, kuigi ma pole elus kunagi rohkem hirmul olnud. Ka mu tütar oli väga hirmul ning ta räägib seda lugu järjepanu oma vanaemadele. Tõesti on parem neid kohata loomaaias kui tänaval.

Alles hiljuti nägin korraga seitset karu. Nad olid meist küll kaugel, aga see oli ikka hirmuäratav. Nad võivad ju väga kiiresti joosta. Täiskasvanud karud jalutasid niisama ringi ja pojad mängisid lumes ning libistasid end kõhu peal mööda jäätunud järve ringi. Ei täheldanud, et nad agressiivsed oleksid. Ma arvasin, et nad on lihtsalt näljas, kuna nad paistsid letargilised.

Kuulsin ka, et karu püüdis mõningaid meie mehi kätte saada. Kõik tulid asjast eluga välja, aga olid väga hirmul. Midagi muud ma selle intsidendi kohta ei tea. Mida vähem tead, seda paremini magad.

Kui algas polaaröö ning läks püsivalt pimedaks, hakkasid karud lumega ühte sulama ning nad ehmatavad meid kui maja nurga tagant või prügikasti tagant välja ilmuvad. Inimesed püüdsid karusid eemale peletada, aga nad ei kartnud üldse ning nooremad karud võtsid seda kui mängu.

Sellest peale on üksi väljas liikumine keelatud, mistõttu liigume suurtes gruppides. Eribuss viib inimesed tööle, kooli ja lastehoidu. Meie küla on väike, siin on ainult kaks tänavat, seega on kooli tee peal ka lastehoid. Oleme kõik püüdnud koos oma lastega jalutada [selle asemel, et neil üksi väljas käia lasta]. On karud, koerad, talv ja ilm muutub kiiresti. Vanemad on kõik väga valvsad.

Lähen alati koos tütrega lastehoidu ning siis tööle, mis on kaheminutilise jalutuskäigu kaugusel. Käime abikaasadega toidukaupa ostmas ning püüame kuskile mujale mitte joosta, ainult hädaolukorras. Kõik on siin üksteisele lähedal ning kui tarvis, võid lihtsalt mõne hoone esikusse joosta ning kutsuda patrulli, kes karud eemale ajab.