Süvenev röövpüük sunnib püügikorda ja järelevalvet karmimaks muutma
Kõige enam on praegu ohustatud Liivi lahes elav koha – kala turuhind on kõrge ja juba seadusliku püügi osakaal on arvatavalt liialt suur ja koha kestvat arvukust ohustav, mis seal veel rääkida lokkavast röövpüügist.
Nõnda ongi juba sel suvel plaanis teha kalapüügieeskirjas muudatus ja koha püüdmiseks kasutatavate võrkude võrgusilma suurust suuremaks muuta. Nimelt leiab keskkonnaministeerium, et õige silmasuurus Pärnu lahel peaks olema 55 mm praeguse 48 mm asemel.
Koha lubatud püügi alammõõtu Pärnu lahel muide hiljaaegu paari sentimeetri võrra isegi suurendati ja on nüüd alates 2018. aasta kevadest kõikide püügivahenditega ja aastaringselt püüdes 46 cm. Samuti on vähendatud lubatud püügiaega. Kõik selleks, et noorte kohade väljapüüki vähendada.
Teine sealsetel vetel püütav kala on ahven, kellele siseveekogudel alammõõtu seatud pole, aga meres, sh Pärnu lahel on selleks 19 cm. Kui koha püügiaeg on põhiliselt talvel, siis ahvenat püütakse ka muul ajal.
Koha olukord Pärnu lahel on halvenenud just viimase paarikümne aasta vältel. Nõukogude ajal polnud koha ja ahven tööndusliku kalana teab mis hinnas, neid püüti vähe ja kalad said meres rahulikult kasvada.
Nüüd, kui kohaliku kala turuhind muudkui tõuseb, on ka püügisurve suurem ja nii mõnelgi kalamehel tõrgub käsi kord juba võrku sattunud alammõõdulist kala vette tagasi laskmast.
Ebaseaduslik püük üha kriminaalsem
Karmimad nõuded aga ei taga kalavarude kaitset, kui leidub kalureid, kes nõuetest kinni ei pea. Lisaks alammõõdulise kala väljapüügile tuleb ette juhuseid, kus kalamehed sokutavad seaduslike võrkude sekka ahtama võrgusilmaga püügivahendeid või panevad lubatud arvu võrkude asemel püügile veel n-ö täiendavaid.
Nii tuleb keskkonnainspektoritel igal aastal Liivi lahest välja sikutada sadu n-ö fantoomvõrkusid. Kusjuures enamasti pole tegu algajate pühapäevakalameestega, vaid aastaid merel käinud kogenud kutseliste rannakaluritega, kes ebaseaduslikul moel püüavad kriminaalset loomust turule viia ja rahaks teha.
Kutselise kalapüüginõuete rikkumiste uurimiseks alustati Pärnumaal 2017. aastal 17 ja 2018. aastal 19 väärteomenetlust. 2017. aastal alustati neli kriminaalasja, neist ühe puhul oli mitu erinevat episoodi, st erinevad rikkumised, 2018 lisandus üks kriminaalasi. Aastatel 2017–2018 alustatud kriminaalasjade puhul on keskkonnakahju suuruseks arvestatud ühtekokku 155 213,10 eurot.
Keskkonnainspektsiooni (KKI) avalike suhete juht Leili Tuul ütleb, et väär- ja kriminaalasjade puhul on eraldusjooneks keskkonnakahju suurus: kui see ületab 4000 eurot, on tegu olulise kahjuga, mille puhul alustatakse kriminaalmenetlust.
„Põhiprobleemid nii väärteo- kui kriminaalasjade puhul on lubatust väiksema silmasuurusega nakkevõrkude kasutamine ja lubatust suurema arvu püügivahendite püügile seadmine,” kirjeldab Tuul ja lisab, et Kriminaalasjade puhul veel alamõõduliste kalade püük ja tõendamata päritoluga kalade käitlemine või transportimine.
Väärteoasjade puhul tuvastati lisaks väiksema silmasuurusega võrkudele ja lubatust suurema arvu võrkude kasutamisele muidki rikkumisi.
KKI uurimsiosakonna juhataja Rocco Ots tunnistab, et röövpüüdjad lähevad ühe jultunumaks ning seetõttu on ka keskkonnainspektorid otsustanud eriti jõhkrate ja mastaapsete juhtumite uurimisele karmimalt läheneda ja oma jõududele lisaks ka politsei abi kasutada.
Ta lisab, et edaspidi hakatakse rohkem tähelepanu pöörama kokkuostjate tegevusele. Sest lõviosa püütud kalast müüvad kalurid just neile ja ilmselgelt võiks just kokkuostja olla esimene, kel tekkib kahtlus toodud kala ja selle koguse seaduspärasuse suhtes. Pealegi – kui poleks tellimust, ei oleks ka põhjust kala püüdes seadustest kõrvale hiilida.
Rocco Ots märgib, et siiani pole ühelegi kokkuostjale olnud siiski põhjust röövpüüdjatega koostöö osas kahtlustust esitada.
„Kokkuostjale peab esitama püügikoguste kohta väljavõtte kalapäevikust. Eks ta võib ju aimata ebakõla püügil olevate võrkude ja kahtlaselt suure saagi vahel, aga kalur saab alati väita, et sattus püüdma otse kalaparve keskele,” arutleb Ots. Põhilised kalad, mida niimoodi püütakse on ahven ja koha. Röövpüüdmist tõukab takka suur nõudlus ja kala kõrge hind.
Koha püütakse rohkem välja kui peale kasvab
Nii kalurid kui teadlased möönavad, et praeguse silmasuurusega võrkudega püüdes jääb loomuse hulka palju alammõõdulist koha, mis tuleb merre tagasi lasta, 55 mm läbimõõduga silma kohta aga öeldakse, et sellest ujuvad kalad läbi ja saagid kahaneksid olematuks. Kompromissina pakuvad kalurid silmamõõduks 50 mm.
Kas õige suurus on seal kusagil vahel ja milline see optimaalselt võiks olla, sellele püüavad teadlased nüüd katsepüüke tehes vastust leida. Töö käib kuni märtsikuuni.
Kalateadlane Heli Špilev on seda meelt, et vaevalt jõuab koha saada seaduslikult n-ö püügikõlbulikuks, ja just siis saavad noored kalad ka aktiivselt paljunemisvõimalisteks, kui nad juba enam-vähem ühe aastaga kõik välja püütakse. Sellepärast ei saagi koha populatsioon Pärnu rannavetes kuigivõrd suureneda.
Špilev märkis ETV saates Osoon, et katsepüükide abil on tarvis kindlaks teha, milline peaks olema võrgusilma suurus, et kalavarud oleks kaitstud ja ka kalurite majandushuvi kaitstud.
„Koha püütakse nii suurel määral, et sisuliselt koosneb kudekari valdavalt ainult ühe põlvkonna kaladest,” kirjeldas ta. „Mida vähem põlvkondi on populatsioonis ja kudekarjas, seda haavatavam on varu. Ja kui juhtub tulema nõrk põlvkond, siis võib juhtuda, et järgmiseks aastaks ei olegi enam kudejaid.”
Eesti Mereinstituudi direktor Markus Vetemaa, kes on muide ihtüoloogia ja kalanduse doktorikraadiga teadlane ja Tartu Ülikooli kalabioloogia ja kalanduse osakonna juhataja ning vanemteadur, pole tegelikult üldse nõus sellega, et midagi peaks Pärnu lahes veel uurima. Tema hinnangul on teadlastel ammu seirepüükide tulemusel selge, et liialt noore koha väljapüüki aitaks takistada 55 mm võrgusilma kehtestamine.
Praegune veelkordne uurimine, mis Pärnus ette võetud, on Vetemaa sõnul kalurite pealekäimisel saavutatud viivitus, mis lubaks neil veel ühe hooaja väiksema võrgusilmaga edasi püüda. Ta siiski loodab, et suvel suurem võrgusilm kehtestatakse.
„Ega populatsiooni olukorra seisukohalt pole vahet, kas kala püüab välja röövpüüdja või ametlik kalur, koha püük Pärnu lahes on igal juhul liialt intensiivne. Välja püütakse kalad, kes on jõudnud kudeda heal juhul ühe korra, paljud sedagi mitte. Ja see ühe korra kudenud kala on ka ikkagi veel nooruk, kelle mari pole alati täisväärtuslik ja lõpuni kvaliteetne,” kirjeldab Vetemaa koha olukorda Pärnu lahes.
„Praegu püütakse alammõõdus kala, so 46 cm kala välja ja see kala on jõudnud vaid ühe korra kudeda. Koha, kes võiks elada 10–15 aasta vanuseks ja anda tohutult järglasi, saab seda teha vaid korra, sest ta püütakse juba nelja aasta vanuses välja.”
Vähegi normaalne oleks, kui kalal lastaks kasvada ütleme 50 cm pikkuseks, selline koha oleks juba paar-kolm korda kudenud. Markus Vetemaa toob näiteks Võrtsjärve, kus koha püügi alammõõt on 54 cm ja tema varudega on kõik korras.
„See on rumal jutt, et kalur ei saa suurema võrgusilma tingimustes enam elada. See praegu 44 cm pikkune koha on sügisel juba 46 cm. Koha kasvab kiiresti ja õige pea on jälle kala olemas, aga siis püütaks välja selline kala, kes on juba ka vähegi arvestataval hulgal järglasi andnud,” räägib Vetemaa. „Ega koha pole mingi kaljukotkas, et välja sureb – meres on teda küll. Ainult Pärnu lahe populatsiooni säilimise huvides oleks vajalik sinna n-ö üks põlvkond kalu juurde tekitada.”
