TEADUSLIKULT TÕESTATUD | Südamehaiguste riski hindamiseks saab kasutada lihtsat harjutust, millele ei kulu sentigi tervishoiuraha

Harvardi Ülikooli teadlased tegid kindlaks, et sportlikult aktiivsetel meestel, kes on võimelised tegema enam kui 40 kätekõverdust, on risk haigestuda südameveresoonkonna haigustesse tunduvalt madalam kui nende vedelamatel suguvendadel, kelle suutlikus piirdus kümne ja vähema kätekõverdusega.

„Tõestasime, et kätekõverdused on lihtne ja odav meetod südameveresoonkonna haiguste riski hindamiseks,” selgitas Harvard T. H. Chan Public Health School’i töötervishoiu eriala resident Justin Yung. Mõneti üllatuslikult tuvastati ka, et kätekõverduste sooritamise võimekus on kardiovaskulaarse riskiga seotud hoopis tihedamalt kui jooksulindil saadud koormustesti tulemused.

Objektiivset füüsilise võimekuse hindamist loetakse heaks terviseseisundi hindamise meetodiks, kuid jooksulindil koormustest, mida sel eesmärgil siiani sageli rakendatakse, on rutiinse tervisekontrolli raames suhteliselt kallis ja aeganõudev protseduur. Kõnealune uuring on aga esimene, mis tõestab, et südamehaiguste riski usaldusväärseks hindamiseks võib kasutada nii lihtsat harjutust nagu toenglamangus käte kõverdamine.

Uuringus analüüsiti 1104 sportlikult aktiivse tuletõrjuja terviseandmeid, mis olid kogutud aastatel 2000-2010. uuritavate keskmine vanus oli 39,6 aastat ning keskmine kehamassi indeks 28,7. Koormustesti ja kätekõverdused sooritasid nad iga-aastase tervisekontrolli käigus, lisaks täitsid ka terviseküsimustiku.

Kümneaastase perioodi jooksul ilmnes uuritavate rühmas 37 südame-veresoonkonnahaiguse episoodi. Kõik peale ühe esinesid meestel, kes suutsid rutiinse tervisekontrolli käigus teha 40 või vähem kätekõverdust.

Teadlaste arvestuste kohaselt on südame-veresoonkonna haiguste esinemise risk neil meestel, kes suudavad teha üle 40 kätekõverduse, 96% võrra väiksem kui neil, kelle tulemuseks on vähem kui kümme kätekõverdust.

Kuna uuritavate rühm koosnes vaid keskealistest töö tõttu sportlikult aktiivsetest meestest, ei ole järelduste laiendamine võimalik naistele, teistsuguses vanuses ega vähemaktiivsetele meestele, tõdevad teadlased.

„Kuid uuring tõestab siiski, et füüsiline vorm on hea tervise seisukohalt väga oluline ja seda, et kätekõverduste tegemisega saab hinnata aeroobset võimekust ja füüsilist vormi, peaksid arstid arvesse võtma,” rääkis töötervishoiu professor Stefanos Kales, kes lisaks Harvardi T. H. Chan Public Health School’ile on töötervishoiuvaldkonna juht ka Cambridge Health Alliance’is.

Uurimistöös, mille läbiviimist toetas Briti töötervishoiu instituut NIOSH ja mille tulemused avaldati 15. veebruaril 2019 arstiteaduslikus väljaandes JAMA Network Open, osalesid veel Costas Christophi ja Dorothee Baur.