Emakakaelavähk on tõsine haigus, mida saab ennetada!

Emakakaelavähk on emakakaela rakust arenenud pahaloomuline kasvaja, mis õigel ajal avastatuna on kergesti diagnoositav ja ravitav. Emakakaelavähi vorme on mitmeid. Vähieelne seisund võib kesta 10 kuni 15 aastat, kuid on ka kiiresti arenevaid vorme. Seega tuleks lasta end regulaarselt kontrollida.

Üks võimalus kontrollida on emakakaelavähi sõeluuring. Sõeluuring on ennetav uuring, mis on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta naistele emakakaelavähi varaseks avastamiseks. Eestis kutsutakse emakakaelavähi ennetavale uuringule naisi vanuses 30–55 iga viie aasta järel, tänavu on neid naisi kokku 56 659. 2019. aastal kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule naisi sünniaastatega 1964, 1969, 1974, 1979, 1984 ja 1989. Kõigi ravikindlustatud naiste uuringu eest tasub haigekassa.

TASUB TEADA

Sõeluuringule ei kutsuta naisi, kellel on viimase viie aasta jooksul diagnoositud emakakaela-, tupe- või vulvavähk.

Kes on emakakaelavähist ohustatud?

Emakakaelavähki haigestumisel ei ole seost pärilikkusega, seega võivad olla ohustatud kõik ja haigestuda võivad naised igas vanuses. Haiguse suurimaks tekkepõhjuseks peetakse inimese papilloomiviirust (HPV). HPV on inimeselt inimesele leviv viirus, mille kõrge riskiga tüved põhjustavad uuringute andmetel 85–100% emakakaelavähkidest.

Eestis on haigestumus ja suremus emakakaelavähki üks kõrgemaid Euroopas. HPVga nakatumise ja vähki haigestumise riske on erinevaid. Näiteks mida rohkem on inimesel seksuaalpartnereid ja kaitsmata vahekordi, seda suurem on risk emakakaelavähki haigestumiseks. Lisaks loetakse riskiteguriks ka suitsetamist, millel on vähki soodustav teke, kuna sigarettide suitsetamine kahjustab immuunsüsteemi. Emakakaelavähile on vastuvõtlikumad ka HIV-positiivsed ja teised nõrga immuunsusega naised.

Statistika

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutavaid naisi oli vähi sõeluuringute registri andmetel 2016. aastal 56 323. Aasta jooksul käis sõeluuringul ehk tehti PAP-test 25 876 naisele (46%-le kutsutavatest naistest). Võrreldes aasta varasemaga, on emakakaelavähi sõeluuringus osalemine jäänud samaks. Sõeluuringu käigus leiti vähk 23 ning vähieelsed muutused 75 naisel.

Diagnoosimine

Emakakaelavähi varajaseks avastamiseks on oluline regulaarne kontroll naistearsti või ämmaemanda juures, kus tehakse PAP-test, mis on valutu ning tavapärase günekoloogilise läbivaatuse osa. Eriti oluline on korrapärane PAP-testi andmine seetõttu, et emakakaelavähi varajased sümptomid jäävad naisele endale tihti märkamatuks ning ta tunneb ennast täiesti tervena. Emakakaela rakkude muutused, mis näitavad vähi võimalikku teket või varajase vähi olemasolu, on günekoloogilise läbivaatuse käigus lihtsasti avastatavad. See omakorda võimaldab ravi tulemusena täielikku tervenemist.

Peaaegu kõik kaugele arenenud emakakaelavähi juhtumid oleksid ennetatavad regulaarse kontrollis käimisega.

• Kui saad kutse sõeluuringule, siis ära enam oota! Sõeluuringu kutse saavad naised, kelle sünniaasta on kutsutavate nimekirjas. Kutse saadetakse naiste rahvastikuregistris olevale aadressile, mistõttu on oluline riigiportaalis Eesti.ee kontrollida selle õigsust. Lisaks paberkutsele leiab kutsutud naine ka elektroonse kutse E-tervise patsiendiportaalist Digilugu.ee.
• Kui kutse on käes, tuleks kindlasti end sobivasse tervishoiuasutusse vastuvõtule registreerida ning end kontrollima minna. Ära lükka arsti juurde minemist edasi! Järgmine võimalus avaneb alles viie aasta pärast.
• Kuulun sihtrühma, kuid ei saanud kutset. Uuringus osalemiseks ei pea kutset ootama jääma. Kui sa oled 2019. aastakäigu kutsutute hulgas, võid endale vastuvõtuaja ka ilma kutseta kinni panna. Registreerimisel kontrollitakse teie sünniaastat ja ravikindlustuse kehtivust. Vastuvõtule minnes ärge unustage kaasa võtta oma ID-kaarti. Kui registreerite end aga näiteks raviasutuse tasulisele vastuvõtule, tuleb tehtavate uuringute (sh PAP-testi) eest ise tasuda ning neid haigekassa tagasiulatuvalt ei hüvita.
• Vaktsineerimine HPV vastu. Alates 2018. aasta algusest rahastab riik tütarlaste HPV vastu vaktsineerimist, kuna 80% inimestest nakatub elu jooksul mõne HPV-tüvega, millest ohtlikumad põhjustavad vähki. 2019. aastal kuuluvad immuniseerimiskava raames vaktsineerimisele kõik 12- kuni 14aastased tütarlapsed. Oluline on HPV vastu vaktsineerida enne suguelu algust. Tütarlaste vaktsineerimine toimub koolis, seda teeb kooliõde. Ühtegi last ei vaktsineerita ilma lapsevanema nõusolekuta.Koolitervishoiuteenuse osutaja teavitab lapsevanemat ning küsib selleks nõusolekut vähemalt üks nädal enne plaanitavat vaktsineerimist.

TASUB TEADA

Eestis on inimese papilloomiviiruse vaktsiinid olnud kasutuses alates 2006. aastast. 2017. aasta lõpu seisuga oli manustatud ligi 32 000 vaktsiinidoosi. Ravimiametile on selle aja jooksul saadetud neli kõrvaltoime teatist. Kõik nimetatud neli kõrvaltoimet möödusid kiiresti.

Tasub teada, et HPV-vaktsiin on ohutu ja efektiivne ning pakub pikaajalist kaitset. Vaktsineerides tütarlapsi, tõstame nende loomulikku vastupanuvõimet vähile ning see on parim viis neid kaitsta.

HPV-vaktsiin ei tähenda loomulikult seda, et edaspidised regulaarsed kontrollid naistearsti juurde tegemata peaks jätma. Oma tervist peab hoidma ning kontrollida tuleb end sellegipoolest regulaarselt!

Ole terviseteadlik ning enneta haigusi varakult! Lisainfot uuri

www.haigekassa.ee

ja saatekirja olemasolu vaata

www.digilugu.ee

.