PROOVISÕIT | Päris tore Partner
Oma vanuse tõttu mäletan ka varasemaid Partnereid, mistõttu võin väita: praegune pole hoopiski see Partner, vaid hoopis teise taseme sõiduriist.
Olen Peugeot omanik olnud aastaid, mistõttu istusin ka Partneri rooli küllalt enesekindlalt. Manuaalkast pole mulle samuti võõras, ka mitte rõnga abiga sisse lülitatav tagumine käik ning isevabanev seisupidur.
Esialgu tundusid käigud harjumatult lühikesed, aga mõne tunniga tekkis juba üsna kodune tunne, seda enam, et mootori rütmiga haakusid nad kenasti. Ning mootor oli meeldivalt jõuline, 1,5 liitrit diislit ja 96 kilovatti. Soovitus: vajutad korralikult, läheb korralikult.
Olen muidu kehv tagurdaja. Oskusi ehk ei napigi niivõrd, küll aga usku, et see, mida peeglitest näed, ongi tegelikkus. Partner oli aga minu käes väga kindel ja operatiivne tagurdaja, pealekauba hea pöörderaadiusega. Väike rool muudab manööverdamise veelgi lihtsamaks.
Mitmel puhul kaalusin isegi võimalust, et kui ajakirjandus aga kommunikatsioon ei peaks enam paeluma, kandideerin kaubikujuhiks. Seda enam, et proovi-Partneril oli küllalt hea tagurduskaamera, mille vaadet sai soovi järgi vahetada. No ja tegelikult täitsid ka tahavaatepeeglid neile pandud ülesande korralikult.
Kui ma ütlen, et ruumi oli piisavalt, räägin eelkõige juhist ja nn kaugemast kõrvalistujast. Tegelikult peaks nende kahe vahele mahtuma veel kolmaski sõitja. Mahub ka, aga mitte laiaõlgne mees oma talvistes tööriietes. Või kui, siis tuleb vastastikku pidevalt viisakalt vabandust paluda. Väga tihti vabandust paluda õnneks ei tulnud, ka seetõttu, et korralik vedrustus muutis sõidu kevadiselt kühmulistel teedel küllalt sujuvaks.
Mugavalt kõrge juhiiste oli sel autol soojendusega. Ning päikesesirmid ulatusid vajadusel peaaegu et põlvedeni.
Kaubiku tuled näitasid piisavalt valgust ka läbi halli uduga hommiku, kojamehed (eks nad olid ka uued!) tegid oma töö enamvähem servast servani. Puutetundlik ekraan on viisakal kõrgusel, näidikute kõrval näeb teise silmaga ka teed. Raadio on ka sõiduautodega võrreldes täitsa keskmine, kannatab isegi peenemat muusikat.
No ja enne sõidu alustamist saab kõiksugu esemed käest mitmesugustesse panipaikadesse ära panna.
Auto kui terviku puhul on ruumiga käitutud vägagi mõistlikult. Ninaosa on (eriti algusaegadega võrreldes) lühike, kaubaruum piisavalt avar (üks teisest veel 35 sm pikem). Salongi ja kaubiku uksed käivad eraldi lukus, kaubaruumile pääseb kenasti ligi kolmest küljest, põrandas on hulk kinnitamisvõimalusi, asjakohase sahtli leiab ka istme seljatoest.
Uue Partneri hinnad algavad 13 800, diiselmootoriga versioon alates 14 300 eurost. Võib-olla enam kui sõiduautode puhul kehtib siin põhimõte, et kallim on parem – mugavam ja vaiksem.
