Tervisetoimetaja selgitab: mis on veredoping ja kuidas seda manustatakse?
Mis on veredoping? Veredopingu eesmärgiks on suurendada hapnikku kandvate punaste vereliblede hulka selleks, et parandada organismi vastupidavust. Eelkõige lõikavad sellest kasu kestvusalade sportlased, teiste hulgas ka murdmaasuusatajad.
Veredopingu meetodeid on mitmeid: kehaomase aine erütropetiini (EPO) süstimine, sünteetiliste hapnikku kandvate kemikaalide manustamine ning vereülekanne. Kõik need meetodid on Maailma Antidopinguagentuuri (WADA) poolt keelatud.
Erütropetiini toodab inimorganism ka loomulikult, selle neerudest vabaneva hormooni toimel väljuvad punased verelibled ehk erütrotsüüdid luuüdist vereringesse. Aine juurdesüstimisega soovitakse nende väljumist ergutada, et veres oleks rohkem hapnikku kandvaid rakke, paraneks lihaste hapnikuga varustatus ning organism seeläbi koormusele pikemalt vastu peaks.
Lihaste maksimaalne jõud sellise protsessi tulemusel ei suurene, küll aga pikeneb lihaskiudude töötamise kestus.
Erütropetiinil on organismis aga teisigi bioloogilisi ülesandeid. Näiteks mõjutab see aju käitumist olukorras, kui on tekkinud mingite neoronite kahjustus, ka haavade paranemisel on sellel oluline osa.
Vereülekande käigus manustatakse sportlase veeni tema enda või kellegi teise verd või ka ainult üht verekomponenti - punaliblesid ehk erütrotsüüte. Sageli kasutatakse just sportlase enda verd, mis on varem võetud, konserveeritud ja kuni kasutamiseni hoiustatud (külmutatud). Efekti saavutamiseks tuleb see vaid õigel ajal sportlase organismi tagasi kanda.
„Vahetult enne võistlust (manustatuna – toim) on veredopingu efekt kõige suurem. Selle abiga suurendatakse vere punaliblede hulka ning see omakorda suurendab vastupidavust mitme protsendi võrra,” selgitab SA Eesti Antidoping juhatuse liige Kristjan Port Eesti Päevalehes. Seetõttu pole ka ime, et üks sportlane, väidetavalt austerlane, tabati otse teolt – nõel veenis.
Vereülekande tegemiseks on vaja korralikke meditsiinilisi seadmeid ning oskuslikke spetsialiste, kes protseduuri läbi viivad. Sest iga vereülekandega, ka siis, kui tegemist on inimese enda verega, kaasnevad riskid: verd kantakse üle liiga kiiresti; tekkida võivad vererakke lagundama hakkavad reaktsioonid; vererakkude arv muutub liiga suureks, veri seetõttu paksuks ning see paneb südamele selle organismis ringipumpamiseks liiga suure koormuse - veresoontes tekib trombioht ning ajuinsuldi ja südameinfarkti risk suurenevad oluliselt.
Lisaks on alati olemas ka võimalus, et vaatamata hoolikusele on konserveeritud ja hoiustatud veri mingil moel saastunud.
Veredopingu kasutamise avastamine on keeruline kui mitte võimatu. Suur abi on selles sportlase verepassil, kus on vereanalüüside tulemustes näha tema vererakkude aegrida ja ka noorvormide osakaal.
Kolmapäeval Seefeldis kinnipeetute hulgas on ka eestlastest suusatajad Karel Tammjärv ja Andreas Veerpalu ning eestlastega tihedalt seotud Kasahstani sportlane Aleksei Poltoranin.
