"Taotlusvoor näitas, et maa- ja linnakogukondadel on suur vajadus nii väikese kui ka keskmise mahuga toetuse järele. Vähim toetuse taotlus oli summas 378 eurot. Keskmine toetuse taotluse summa oli ca 3600 eurot," lausus taotlusvooru menetleja Inga Kalvist.

Toetust plaaniti kasutada küla- või kogukonnaruumi renoveerimiseks või korrastamiseks, küla kokkusaamiskoha (katusealune, tarekene jm) rajamiseks või soetamiseks, külaplatsi rajatiste korrastamiseks või ehitamiseks (külakiik, laululava, lipuplats, pingid jmt). Samuti sooviti toetust kasutada puhkeala rajamiseks, välitrenažööride või muude spordivahendite paigaldamiseks, matkaraja või terviseraja rajamiseks või uuendamiseks, laste mänguväljaku renoveerimiseks või rajamiseks.

Samuti oli taotluste teemaks kogukonna tegevusvõimaluste parandamine ja vajalike vahendite soetamine, külaväravad ja -tähised: sildid, infotahvlid, bussipaviljonid, küla/asumi sümbolid (skulptuurid jm), aga ka rahvariiete soetamine, mälestuspingi või-tahvli paigaldamine, samuti mereohutuse tõstmiseks varustuse soetamine, lastele ja noortele suunatud ürituste läbiviimine (õppepäevad, lastelaager, matk jmt) või küla/piirkonna/kihelkonna ajaloo jäädvustamine (fotode kogumine, infovoldiku või trükise koostamine, filmi või video tegemine).

Taotlusi hindas külaliikumise Kodukant loodud seitsmeliikmeline komisjon, kuhu kuulusid kogukonna eksperdid, EV 100 juhtrühma, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, LEADER Liidu, maaeluministeeriumi ning siseministeeriumi esindaja. Hindamiskomisjon otsustas rahastada 73 projekti, millest ellu viidi 70. Fotonäitust taotlusvooru toel teostatud projektidest saab vaadata tänavu suvel toimuval Eesti Külade Maapäeval.

Fotosid taotlusvooru toel valminud projektidest saab vaadata siit​.

Koos omafinantseeringuga oli ellu viidud projektide maksumus 280 847,18 eurot. Kokku panustasid mittetulundusühingud lisaks omavahendeid üle 30 000 euro, mis teeb iga ellu viidud projekti kohta keskmiselt ca 430 eurot.

"Märtsis on taas avanemas kohaliku omaalgatuse programm (KOP), mille raames saavad kogukonnad oma tegevustele toetust taotleda. Meie kogemusest lähtuvalt on peaaegu 10 aastat püsinud maksimaalne toetusmäär - kuni 2000 eurot projekti - kohta ajale jalgu jäänud. Loodame, et 2020. aastal on võimalik ka siin Kodukandi toel maakondades muutusi sisse viia," vahendas Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk.

Aastatel 2016 - 2018 oli Eesti Külaliikumine Kodukant ka "EV100 igas külas" ühiskingituse elluviimisel ametlikuks koostööpartneriks. Ühtekokku jagati "EV100 igas külas" raames üle Eesti üle 300 tunnusplaadi. "EV100 igas külas" kingina on tegusad kogukonnad avanud küla- ja seltsimaju, avaldanud külaraamatuid, aga on pandud püsti ka välijõusaale, spordiplatse, mänguväljakuid, renoveeritud majakas ja pukktuulik jne.

MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant on juriidiliste isikute ühendus, mis liidab Eestimaa maapiirkondade tasakaalustatud arengut taotlevad ja edendavad ning külaelu väärtustavad organisatsioonid. Liikumise eesmärgiks on kogukondliku tegevuse edendamine Eesti maapiirkondades, väärtustades ja arendades külaelu, pärimuskultuuri ja vabatahtlikku tegevust.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena