Krista Habakukk: loodame maakogukondade manifesti ka uue valitsuse lauale viia
“Meie huvi on see, et poliitilised jõud ei vaataks teatud valdkondi erakondliku mätta otsast. Vahel tuleks riigimehelikult erakondlikest lubadustest tagasi astuda ja vaadata, et poliitika, mida tehakse riigi tasandil, oleks maal elavate inimeste huvides,” ütleb Habakukk. “Paraku näitavad poliitilised otsused, et mõnele on mugav, kui erinevad valdkonnad on omavahel konkurentsis.”
Külaliikumisel erakondlikku eelistust ei ole ning Habakukk leiab, et igas erakonnas on inimesi, kes on olnud külaliikumisega rohkem seotud. Ta ütleb, et maaelu temaatika jooksis enamike erakondade lubadustest läbi – mõnel rohkem ja mõnel vähem.
“Põllumajanduse poolelt käisid selgemaid sõnumeid välja sotsiaaldemokraadid, aga laiemat maaeluvaadet suutis plaanidesse sisse kirjutada Reformierakond. Keskerakonna maaelu arendamise teema oli pigem teenustekeskne, rääkides eelkõige tasuta ühistranspordist,” ütleb Habakukk.
Tema sõnul on külaliikumise probleem aastaid olnud see, et maaelu on erinevate ministeeriumite vahel killustatud.
“Ootus oleks, et maaeluministeerium jälgiks maaelupoliitikat kõige laiemalt, aga paraku pole nende hoovad siiamaani väga selged,” ütleb Habakukk.
Tasuta buss ei köida
Teemadeks, millega võiks külaliikumise seisukohalt tegeleda varasemast erinevalt, peab Habakukk kütuseaktsiisi ja ühistransporti.
"Ei saa üle ega ümber sellest, et ühistranspordi korraldus on üks neist valdkondadest, kus inimesed ütlevad väga selgelt, eriti kaugemates kantides, et tasuta ühistransport sellisel viisil ei ole edasiviiv. Pigem tuleks selle rahasumma eest teha korda mitte ainult riigi, aga ka kohaliku tähtsusega teed,” sõnab Habakukk. “Inimesed hindavad kaugemates kantides oma aega nii kõrgelt, et peredes on reaalsus kaks autot ja selle tasuta transpordi vastu muutmine ei ole reaalne.”
Ühtlasi peab Habakukk oluliseks väikeettevõtluse toetamist.
“Tööjõukulud on need, mis inimesi muretsema panevad. Need on väikeettevõtjate jaoks liiga kõrged. Samas on need inimesed iseendale tööandjad ja vähendavad sotsiaalkulutuste vajadust,” sõnab Habakukk.
Samuti ootab ta, et riik aktsepteeriks senisest rohkem kohalike omavalitsuste iseotsustamise õigust ning ka seda, et koolide ja lasteaedade uksed jääksid tulevikuski avatuks.
Külaasjad valitsusse
Külaliikumise esindaja loodab, et riigikogusse tekib taas külaliikumise toetusgrupp, kellega saaks arutada, mis viisil maaelupoliitikat arendada
“Kui külaliikumine 2017. aasta Maapäeval maakogukondade manifesti vastu võttis ja valitsus selle oma päevakorda võttis, oli see meie jaoks suur samm. Esmakordselt olid külainimeste ettepanekud valitsusistungil päevakorras,” räägib Habakukk. “Tahaks, et järgmine valitsus seda jätkaks ning et selleaastasel Maapäeval saame edasiarendatud memorandumi taas valitsuse lauale viia.”
Külaliikumine Kodukant ei plaani aga ootama jääda, millal riik nende eest asjad ära teeb.
“Optimism on täiesti olemas ja ma usun ka, et meie külad ja külavanemad, kes on seoses haldusreformiga täna palju võimsamalt pildile tulnud, on ka tegudeks valmis,” ütleb Habakukk. “Lõppude lõpuks on meie kõigi ühine huvi see, et Eestis iga piirkonnas on elamisväärne elu, sõltumata koha suurusest. See on väärtus, kui Eesti on inimestega kaetud.”
Ühtlasi kiidab Habakukk riigikogu spiikreid Ene Ergmat ja Eiki Nestorit, kes on olnud aasta küla valimisel külade hindamiskomisjoni esimehed.
“Ootame, et ka tulevane spiiker võtab patrooni positsiooni enda kanda. See on väga suur asi kui riigikogu esindaja külades kohal käib,” ütleb Krista Habakukk.
