Läti maksuamet: iga kuues alkoholipudel Lätis ostetakse piiri äärest

Piirikaubandusest kogutavad summad Läti riigikassasse on iga aastaga suurenenud ning piiriäärsed omavalitsused peaksid püüdma olukorda ära kasutada, leiab Läti maksuameti aktsiisikaupade osakonna juhataja Baiba Šmite-Roķe.

2016. aastal müüdi riigi äärealadel teadaolevalt 4 protsenti kogu Lätis turustatud alkoholist, ent mullu oli osakaal Läti maksuameti hinnangul tõusnud 16 protsendini. 2018. aastal koguti üksnes tänu piirikaubandusele alkoholiaktsiisi Läti riigikassasse pea 40 miljonit eurot.

„Tahaksime väga teada, kui palju tulu toob nõndanimetatud alkoturism kogu Läti majandusele,” ütleb Läti maksuameti aktsiisikaupade osakonna juhataja Baiba Šmite-Roķe, kuna käibemaksu ja muid tulusid on alkoholiaktsiisist keerukam arvestada.

• Mullu ostetud piiri lähistel 24,5 miljonit liitrit õlut.

• 15% kogu Lätis müüdavast õllest ning 16,5% muudest alkohoolsetest jookidest ostetakse maksuameti hinnangul piirialadel.

Šmite-Roķe leiab sarnaselt Eesti piiri ääres olevate omavalitsuste esindajatele ning alkoholitöösturitele, et naaberrahva huvi Läti alkoholituru vastu võib väheneda, kui Läti aktsiisitõusudega jätkab.

„Vahe Eesti ja Läti aktsiisi vahel väheneb. Nii võib ka viimastel aastatel riigikassat tublisti täitnud eesti ja skandinaavia ostjate soov Lätis käia väheneda. Samas ma ei näe, et pärast selle aasta 1. märtsi maksutõusu võiks midagi muutuda, sest vahe jääb suhteliselt suureks. Kui aga vaadata järgmist aastat, siis võib see risk olla,” räägib Šmite-Roķe.

Ta ütleb, et praegust olukorda tuleb maksutulude vaatepunktist ära kasutada, kuna maksupoliitika tõttu saavad piirialade elanikud praegu raha teenida.

„Ka mina ütlen omavalitsuste inimestele, et kasutage seda olukorda ära. See on unikaalne võimalus aktsiisipoliitika tulemusel kohale toodud inimesi siin ka hoida. Sest naaberriigi inimesed siin ka söövad, täidavad bensiinipaagi ning veedavad aega teistes poodides,” ütleb Šmite-Roķe.

Aktsiisitõus jätkub

Läti rahandusministeerium plaanib aktsiisitõusuga järgmisel aastal jätkata, kuna nende hinnangul piiriäärsete alkoholituristide hulk sellest ei vähene.

“Hinnavahe võib väheneda, aga meie hinnangul püsib see igal juhul piisavalt suur, et praeguse plaani järgi edasi minna. 2019. aastal plaanime alkoholiaktsiisi koguda 223,4 miljoni euro ulatuses, mis on muidugi rohkem kui 2018. aastal. Õlleaktsiisi plaanime koguda 60,8 miljoni ulatuses, mis on 7,7 miljoni võrra rohkem kui 2018. aastal,” räägib rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisiosakonna juhataja Jolanta Krastiņa.

Rahandusministeerium lubab naaberriikide aktsiisimuutustel silma peal hoida.

“Nagu oleme kuulnud Eesti kolleegidelt, siis kuniks hinnavahe on üks euro, on igal juhul inimestel huvi alkoholi naaberriigist osta,” ütleb Krastiņa.

Läti alkoholitootjate liidu juht Dāvis Vītols temaga ei nõustu.

„Ei ole nii, et kui alkohol on vaid ühe euro võrra soodsam. Vahe peab olema piisavalt suur, et alkoturism üldse toimiks,” on Vītols veendunud. “Kui me 2020. aastal aktsiisi tõstame, aga eestlased mitte, siis pole piirikaubandus enam üldse aktuaalne.”

Allikas: Läti Raadio