Silja sulest ilmuvad ka suured probleemlood ning tema kanda on Maalehe lugejate hulgas väga populaarse seaduserubriigi toimetamine.

„Silja on ajakirjanduses erakordne nähtus, kelle tegevuse õlg toetab kogu põllumajandussektorit, ulatudes leheveergudelt välja — ainuüksi Silja koordineeritud „Aasta põllumehe“ konkurss on aidanud riiklikku tähelepanu hoida tervel valdkonnal, süsteemselt tunnustada siinseid maamajandajaid ja tutvustada nende tööd Eesti toidu ostjale,“ ütles Maalehe peatoimetaja Andres Eilart.

2017. aastal andis president Kersti Kaljulaid Silja Lättemäele Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles toona, et Silja on Eesti põllumajanduse praeguse aja üks olulisemaid kroonikuid.

“Tema kirjutised annavad meile ka kauges tulevikus aimu, kuidas Eesti põllumajandus on arenenud ning mida Eesti põllumehed elust-olust mõtlevad ja on mõelnud. Tänu „Aasta põllumehe“ konkursi eestvedamisele on ta rohkem kui 15 aasta jooksul kirja pannud sadade Eesti põllumeeste lood ja tegemised,“ rääkis Roomet Sõrmus.

2016. aastal valiti Silja ainsa ajakirjanikuna Eestis ka maaelu mõjukate edetabelisse.

2013. aastal pälvis Silja „Aasta põllumehe“ konkursi korraldamise ning aastatepikkuse töö eest põllumajanduse tutvustamisel ja populariseerimisel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hõbedase aumärgi.

Aastal 2001 võitis ta Euroopa Liidu ajakirjandusauhinna kirjutisega “SAPARDi rahalaev loksub Eesti poole”.

Maalehte tuli Silja 1991. aastal kultuurilehest Sirp, kus ta oli huumorikülje toimetaja.

Just tema oli see, kes pidi vastust andma, kui lehes ilmus Priit Pärna kuulus karikatuur „Sitta kah!“. Tagajärgedeta tegu tookord ei jäänudki — peatoimetaja Ilmar Rattus oli sunnitud Silja vormistama raamatukoguhoidjaks, et ei peaks teda lausa lahti laskma ja Silja saaks endist tööd edasi teha.

Oma kutsumuse Maalehes leidis Silja üsna kohe, kui oli lehes tööle asunud.

„Kui hakati talusid taastama ja algas maareform, läksin algaja põllumajandusajakirjanikuna Jänedale ühele koosolekule, kuhu talunikud olid kutsutud. Saal oli puupüsti täis, ainus vaba koht laval presiidiumis, kus istusid väga tuntud inimesed, kes selgitasid, kuidas maade tagastamine peaks toimuma,“ on Silja ise meenutanud.

„Istusin seal presiidiumis ja vaatasin inimeste nägusid. Poliitikud rääkisid väga huvitavalt, aga ka väga keeruliselt, inimeste ilmetest oli näha, et nad ei saa sellest jutust aru. Sel hetkel mõistsin, et minu missioon ajakirjanikuna on tuua spetsialistide, ametnike, poliitikute ja juristide tekst inimesteni selgelt ning arusaadavalt. Kirjutada lihtsas keeles, mida mõistetakse. Seda olengi püüdnud läbi aastate teha.“

Ajakirjanduse elutööpreemia määratakse inimesele, kes pikema aja jooksul on oluliselt edendanud Eesti ajakirjandust. Elutööpreemia suurus on 5000 eurot. Preemiat rahastavad ja nominendid valisid välja ajakirjandustaustaga eraisikud Hans H. Luik, Igor Rõtov, Toomas Leito, Jüri Ehasalu ja Margus Mets.

Sel aastal jõudsid Silja kõrval valiku lõppvooru Aime Jõgi ja Ester Šank. Ajakirjanduse elutööpreemia anti esimest korda välja 2016. aastal ning sellega on tunnustatud Väinu Rozentali, Peeter Raidlat ja Priit Hõbemäge.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena