Värskelt elutööpreemia saanud Silja Lättemäe teatab, et ta pole sellist statistikat teinud. Lautades ja viljaväljadel, seal muidugi, aga mitte ainult.

1991. aastal Maalehe perega liitunud Silja on teinud lehega kaasa kireva rännaku, mille kestel on tulnud kõndida nii põllul kui parketil. Juhtumeid nendest 28 aastast on mõistagi üksjagu, nagu ikka ajakirjanikel, kes ühtki teemat halvaks ei pea ja eri valdkonnad kartmatult ette võtavad.
2012: Silja Lättemäe Kuningamäe farmi avamisel.
Toimetuse pikas mälus on meenutus sellest, kuidas Silja president Lennart Meriga Türgis riigivisiidil käis ja seal presidendi peaaegu ära kaotas. See reis ööbimisega Hiltoni hotellis maksis toimetusele tookord üüratu summa, nii et vastutav väljaandja Agu Veetamm hoidis arvet saades peast kinni.
2018: “Vaatasin, et mis ajakirjanik siis see nüüd on, esimese asjana värvib põllu servas huuli,” kirjeldas üks põllumajandusteadlane oma esimest kohtumist Siljaga. Hiljem selgus, et huulte värvimine ei sega ajakirjanikul olemast asjatundlik ja käimast põldudel, olgu need porised või põuased.

President Arnold Rüütliga käis Silja Inglismaal, külastati Londonit ja Oxfordi ning ööbiti hotellides, kus oli kohutavalt külm. Silja ei jäänud hätta – võttis ööseks palitu peale. Presidendile, kes ka külma üle kurtis, ta seda soovitada ei tihanud.

Siiani mõtleb – ehk oleks pidanud?
2004: Silja Lättemäe intervjueerib aasta põllumehe tiitliga pärjatud Aavo Möldrit. Oli aeg, kus Maalehe ajakirjanike salvestisi kasutati ka raadios.

Maalehe peatoimetaja And­res Eilart ütleb, et Silja on ajakirjanduses erakordne nähtus.

“Tema tegevuse õlg toetab kogu põllumajandussektorit, ulatudes leheveergudelt välja,” sõnab ta. “Ainuüksi Silja koordineeritud “Aasta põllumehe” konkurss on aidanud riiklikku tähelepanu hoida tervel valdkonnal, süsteemselt tunnustada siinseid maamajandajaid ja tutvustada nende tööd Eesti toidu ostjale.”
2018: Silja Lättemäe ja Margus Muld.
Lisaks “Aasta põllumehe” konkursile veab Silja Maalehe lugejate hulgas väga hinnatud seaduserubriiki, kust otsitakse vahel abi ka sellistes küsimustes, mis juristide pädevusest välja jäävad. Toimetus on saanud osa kümnetest värvikatest kõnedest, kus Silja selgitab, kuhu oleks murega kõige mõistlikum pöörduda.
2018: Mullu käis Silja Maalehe lugejareisil Marokos ja tuli sealt värvikate muljetega.

Need telefonikõned algavad tihti sellega, et Silja selgitab esmalt, et tema pole jurist, kuid varsti on süüvinud keerukatesse protsessidesse, kus jagatakse maju, maid, teid ja pärandusi.

Viimase aja töödest meeldis talle enim kirjutada Saaremaal elavast Raimond Ellikust, kelle võis ristida kõige töökamaks eestlaseks. Silja sõitis koos fotograafiga Saaremaale kohale ja veetis pika päeva vaadates, kuidas toimetab mees, kes magab öösel vaid kolm tundi ja teeb päevas 45 000 sammu.
2006: Maalehe kauaaegne fotograaf Arvi Kriis ja Silja Lättemäe tulevad laudast.

Neid kilomeetreid, palju Silja on sõitnud lugude jaoks materjali korjates, pole aga keegi kokku lugenud.

Maalehe toimetus loodab, et elutööpreemia saamine seda hoogu maha ei võta ning neid kilomeetreid ja kirjaridu tuleb veel hulgaliselt.


Tunnustus

Maalehe toimetuse hea aasta

Eesti Ajalehtede Liit (EALL) avalikustas 8. märtsil Tallinnas Õpetajate Majas toimunud pressipeol 2018. aasta ajakirjanduspreemiate võitjad.

Multimeedia tööde kategoorias jõudsid kolme parima hulka Maalehe ajakirjanikud Kristiina Viiron ja Mari Kartau, kes koos Delfi ja Ärilehe tublide tegijatega andsid panuse suures ühisloos “Mets”, mis analüüsis, kui palju on tegelikult Eestis metsa ja mis seal täpsemalt toimub.

Olemuslugude kategoorias jõudis kolme parima hulka Bianca Mikovitši kirjeldus paavst Franciscuse visiidist kolme Balti riiki, mis ilmus Maalehes vahetult pärast kirikupea külaskäiku – pealkirja all “Seal ta seisis, üleni valges!”.

Silja Lättemäe võttis pressipeol vastu ajakirjanduse elutööpreemia, mis määratakse inimesele, kes on pikema aja jooksul oluliselt edendanud Eesti ajakirjandust. Elutööpreemia suurus on 5000 eurot. Preemiat rahastavad ja nominendid valisid välja ajakirjandustaustaga eraisikud Hans H. Luik, Igor Rõtov, Toomas Leito, Jüri Ehasalu ja Margus Mets.


Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena