VAATA | Millised saavad olema põnevad paigad ja sündmused laulupeo tuleteekonnal?

Esmakordselt pidude ajaloos läbib peotuli kuu aja ja 4000 kilomeetri pikkusel retkel kõik maakonnad.

Maaleht annab esimese Eesti meediaväljandena oma lugejatele võimaluse piiluda suvist laulupeotule teekonda ehk tuletulemist. Tuleteekonna ajakava, mis valminud laulupeo sihtasutuse tõhusal infoabi toel, on loomulikult esialgne ja episoodiline. Kuid annab juba aimu ajaloo suurimast tuletulemisest.

Pidustuste meediajuht Sten Weidebaum rõhutas: „Tuletulemine sünnib Eesti Laulu- ja tantsupeo Sihtasutuse eestvedamisel ning koostöös Eesti Kooriühingu, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning kõigi Eesti maakondadega.

Sellega teeme kummarduse Tartule, kus kõik 150 aasta eest alguse sai ning teekonnal läbi Eesti avaldame austust neile, kes siin eesti keelt ja meelt on hoidnud ja edasi kandnud. Usun, peotuli, mis vabas Eestis esimest korda ajaloos oma teekonnal kõiki maakondi külastab, viib igasse tallu, külla ja valda veendumuse. et keskel häid ja omaseid pole keegi üksi!”

Poolsajandi eest

Meenutagem, et esimest korda toodi laulupeotuli Tartust Tallinnasse 1969. aasta juubelilaulupeo eel. Esimese üldlaulupeo mälestuskivi juures süttinud tuli liikus kahe nädala jooksul läbi kõigi toonaste rajoonikeskuste Tallinnasse. Järgnevatel laulupidudel oli tuli rakendatud sageli poliitikavankri ette – süüdati ta kas Tõnismäel või Maarjamäel ja viidi mõnikord lauluväljakule isegi soomustransportööriga.

Laulupeotuld on viiekümne aasta jooksul veetud kõikvõimalike liiklusvahenditega, kõige enam siiski hobukaarikutega. 1999 jõudis tõrvik esmakordselt veeteele Lohusuus, kust ta liikus piirivalvekaatril mööda Peipsi järve ja Narva jõge Narva.

2009 lisandus tule kandjatena teisigi veesõidukeid, nagu viikingipaat, kalepurjekas ja haabjas. 2014. aasta 1000kilomeetrine tuleteekond läbiti jalgratastel. Tänavu läheb tule transportijate nimekirja Järvamaal ka Kaitseliidu maastur.

Tuleteekonna ajakava

1. juuni – tuli süttib Tartus

2.-3. juuni – Saaremaa

Saaremaa teeb tulega kummarduse merele nii, et merel paadist-paati toimub tule üleandmine Pöide kihelkonna esindaja käest Valjala esindajale. Tuli käib ka 1883. aastal toimunud Saaremaa I laulupeo paigas Massinõmmel.

4. juuni – Hiiumaa

Tuli käib Leigri külas, kus Leigri-Murro kõrtsi õuel said 1867. aastal kokku Käina ja Reigi laulukoorid, et maha pidada Hiiumaa esimene laulupüha. Lisaks Kärdla pargis ja laululaval, kus toimus 1926 Hiiumaa I laulupäev.

5.-6. juuni – Läänemaa

Tuli jõuab Kullmaa kalmistule Rudolf Tobiase hauale ja Läänemaa rahvapeole Haapsalu piiskopilinnuse õuele, kus 1896 pidasid Läänemaa laulukoorid oma esimest laulupidu.

7.-8. juuni – Raplamaa

Tuli jõuab Kehtnasse, kus Kehtna vallas Kalbu külas Saueaugu talus sündis tantsutaat Ullo Toomi. Aga ka Rapla Tammemäele, kuhu istutatud tantsujuht Mait Agu mälestuseks õunapuu ja tantsujuht Linda Rausi auks pihlapuu.

Edasi viibitakse Sillaotsa Talumuuseumis Velisel, kus toimub 33. Raplamaa memme-taadi suvepidu. Vigala külastamisega peetakse meeles, et sealt on pärit rahvaluulekoguja Matthias Johann Eisen, kunstnik Ants Laikmaa, helilooja Veljo Tormis, näitleja Anne Reemann, olümpiavõitja Gerd Kanter, maadlejad Ardo Arusaar ja Sandra Plamus, ajakirjanik Tiina Kaalep, koorijuht Jaanika Kuusik.

9.-11. juuni – Pärnumaa

Tuli peatub helilooja Aleksander Saebelmann Kunileiu sünnikoha juures Audrus, Pärnus Koidula Muuseumi aias ja Koidula pargis poeet Lydia Koidula ausamba juures. Aga ka helilooja ja koorijuht Mihkel Lüdigi sünnikohas Vaskräämas ja tema haual Vändra kalmistul.

Kontserdid on Vändra pargis rahvusmõtte edendaja Johann Voldemar Jannseni mälestusmärgi juures ja Koidula sünnikohas Kirikumõisas ning rahvusliku liikumise teise suurkuju Carl Robert Jakobsoni talumuuseumis Kurgjal.

12.-13. juuni – Viljandimaa

Kiriveres toimub tuleteekonnal välis-eesti koorielu ja laulupidude hinge Roman Toi sünnikodu seinal mälestustahvli avamine. Viljandi Koidu seltsimaja juures lauldakse laulupidude avalaulu “Koit”. Kultuuriseltsile Koit tellitud hümnist on saanud laulupidude alguslaul. Tuleteekond läbib Eesti väikseimat linna Mõisaküla, kust on pärit kammerkoor Kungla.

14.-15. juuni – Valgamaa

Tuli käib Jānis Cimzega seotud paikades, sest tänavu tähistatakse selle väljapaistva Läti-Eesti muusika suurkuju ja haridustegelase 205. sünniaastapäeva ja Cimze seminari asutamisest möödub 170 aastat. Cimzet peetakse Eesti ja Läti koorilaulutraditsiooni peamiseks rajajaks ja 1869. aastal Tartus peetud esimese üldlaulupeo üheks isaks. Samuti minnakse luuletaja Friedrich Kuhlbarsi radadele, oli ju tema see, kes kirjutas sõnad laulule "Kungla rahvas".

16.-17. juuni – Võrumaa

Tuli jõuab Kubija vabaõhulavale, mis olnud võrukate kultuurikants juba läbi mitme sajandi. Teekonnale jäävad ka tantsumemm Helju Müürsepa mälestuspink Vastseliina rahvamaja õuel ja tantsumemm Koidula Kuusi mälestuspink Tsooru rahvamaja õuel.

18.-19. juuni – Põlvamaa

Tule üks peatuspunkte on Kanepi Seltsimajas, kus esineb ka maakonna vanim laulukoor – Kanepi Segakoor, millel täitub tänavu 135 aastat. Tuli peatub ka rahvaluule- ja keelemehe Jakob Hurda sünnikodus, kus rahva ette ilmub elusuuruses Hurt ise. Lisaks on peatuspaikadeks Intsikurmu laululava ning Põlva Taevaskoja, kus toimusid esimesed laulupeod.

20.-22.juuni – Tartumaa

Tuli käib Tartu Maarja kiriku juutres, Laulupeomuuseumi aias. Luunja vallas on ta 1870. toimunud Eesti esimese laste laulupeo mälestuskivi juures ja klaverimuuseumi filiaalis. Peipsiääre vallas ollakse Alatskivil poeet Juhan Liiviga seotud paigus. Väägveres lavastatakse kuulsa pasunakoori esimesele laulupeole minek.

23.-24. juuni Jõgevamaa ja 25.-26. juuni – Ida-Virumaa

Tuli jõuab koorijuht Ants Üleoja kodukohta Alutaguse vallas, Oonurme külas, Opaku talus. Lisaks koorijuht Hirvo Surva kodukohta Alutaguse vallas, Raja külas, Rajamäe talus. Teekond lõpeb Kohtla-Nõmmel, Eesti Kaevandusmuuseumis, kus tuli käib ära nii maa-all kui Hiiemäel, Talvise tuhamägede tantsupeo radadel, kuhu paigaldatakse pink Hiiemäe rajajale, kiviusksele kivivanale Enn Käissile.

27.-28. juuni - Lääne-Virumaa

Tuli jõuab Lammasmäele, ühte vanimasse eestlaste asupaika, lisaks Rakvere keskväljakule helilooja Arvo Pärdi kuju juurde ja Väike-Maarjasse, kus on spordisangar Georg Lurichi monument.

29.-30. juuni – Järvamaa

Tuli liigub Kaitseliidu maasturiga, saatjatega liituvad eri paigus jalgratturid, liikurid, mootorrattad, traktor ja GAZ-AA. Tuli jõuab kirjanik Anton Hansen Tammsaare sünnikoju Vargamäele, kus teda tervitavad teiste seas ka Andres ja Pearu. Valgehobusemäe suusa- ja vabaajakeskuseses jääb tuli ööbima 25 meetri kõrgusele vaatetorni, mida kutsutakse Järvamaa Eiffeliks.

1.-3. juuli – Harjumaa

Tulekiir saadetakse Tuljaku looja Anna Raudkatsi hauale Aegviidu kalmistule. Toimub RAM-i esinemine laulupeolegendi Gustav Ernesaksa sünnikodu kohal Perilas. Õhtune pidu helilooja Veljo Tormise sünnikodus Kõrveaial.

4. juulil jõuab tuli Tallinnas tantsupeo I kontserdile