Päeva esimeses pooles toimub kogukonna eestvedamisel suur kevadlaat, kuhu ostmiseks, müümiseks ja vahetamamiseks on oodatud eelkõige omamaine toodang. „Õpime valmistama vanade eestlaste toitu — kaerakilet, saame näha tantsivaid kangastelgi, teeme ise oma käega rahvariiete juurde sobivaid helmekeesid,” tutvustab kultuurijuht Seire.

Pealelõunal tuleb kultuurimaja juurest rongkäik Gustav Suitsu majamuuseumi juurde, kus jätkub võistutantsimine. Igalt rühmalt oodatakse kolme tantsu, kohustuslik on loomulikult Kaera-Jaan. Võistluseks saab end kirja panna kuni 10. maini.

Õhtu lõpeb suure simmaniga, kus mängivad Untsakad. „Kogu laadapäeva veab ja pealelõunal ka Kaera-Jaaniks kehastab end Gaute Kivistik,” mainib uuendusi Ülle Seire.

Kaera-Jaani võistutantsimist rahvatantsurühmadele on Võnnus korraldatud alates aastast 1999, sest just Võnnu arvatakse olevat paik, kus see tants sündis meenutamaks naistemaiast Jaan Kaera, kes käinud pesuköögis poolpaljaid tüdrukuid piilumas.

Aastail 2010-2011 toimus kampaania „Kaerajaan Euroopasse”, mille raames tantsis kaerajaani ligi 100 000 inimest neljakümnest riigist, nende hulgas oli viiekümne rahvuse esindajaid.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena