Kordusvaktsineerimine leetrite vastu on hüppeliselt kasvanud
Selle aasta esimese kvartali jooksul on leetritevastast kaitset uuendanud 1337 täiskasvanut, seevastu möödunud aasta samaks hetkeks oli seda teinud 179 inimest, vahendab Terviseamet.
„Revaktsineeritute arvu tõus näitab, et Eesti inimesed on Euroopas ja mujal maailmas toimuvat leetrite levikut tõsiselt võtnud ning on enda ja oma pere kaitseks vajalikke samme astunud,“ ütles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova, kelle sõnul jätkavad leetrid levimist kogu maailmas, peamiseks põhjuseks on ajaga langenud vaktsineeritute hulk.
„Leetrid on tagasi riikides, kus nad vahepeal olid juba kadunud – näiteks Ameerika Ühendriikides. Kuna leetrite sissetoomine Eestisse on Euroopas ja mujal leviva viiruse tõttu tõenäoline, on selle väga nakkava nakkushaiguse eest oluline kaitsta nii ennast kui oma lähedasi.“
Eriti soovitatav on täiskasvanutel leetritevastast kaitset uuendada olukorras, kus haigus on kas laialdasemalt levima hakanud või kui reisitakse riiki, kus leetrid on probleem. Samuti peaksid end leetrite vastu uuesti vaktsineerima need inimesed, kelle peres on alla üheaastased lapsed, rasedad või immuunpuudulikkusega inimesed või kellel on tööalaselt oht nakkushaigusesse haigestuda.
Leetrite tekitajaks on väga nakkav viirus, 100 vaktsineerimata inimesest haigestub kokkupuutel leetrihaigega 98. Haigusnähtudeks on palavik, halb enesetunne, köha, nohu, silmasidekesta põletik, valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub lööve nahale – see algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale. Palavik püsib lööbimise lõpuni. Sagedasemad tüsistused on kopsupõletik, kõrvapõletik ja ajupõletik. Haigus võib lõppeda surmaga. Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.
Rohkem infot revaktsineerimise kohta SIIT
