Sootska Piret Torm-Kriis tantsupeost kõrvalejäämisest: tantsuõpetajana on täna väga räbal tunne
Tansupedagoog, Setomaa kultuuri patrioot ning Seto sootska Piret Torm-Kriis avaldas nädalavahetusel sotsiaalmeedias kirjutise, milles tunneb muret suundumuse pärast, et rahvatants on Eestis vaid valitutele.
Juba alates 1984. aastast Tallinnas tegutseva Moduse tantsukooli asutaja, tegevjuht, kunstiline juhendaja ja peatreener Piret Torm-Kriis sai lõppeval nädalal, kui tehti teatavaks kollektiivid, kes pääsevad ja kes ei pääse läbi väidetava konkursi kadalipu esinema sellesuvisele tantsupeole, näha peolt kõrvale jääjate kurbust ja südamevalu, mida paljudele kuid ja aastaid harjutanud rahvatantsijatele põhjustas äraütlev otsus.
Piret Torm-Kriis nimelt ei saa aru, mille alusel ja kes õigupoolest teeb vahet ja hindab, milline kollektiiv sobib osalema üleriigilisel tantsupeol ja milline mitte.
Kuna kindlasti on samad mõtted veel paljudel tantsu- ja laululembestel eestimaalastel hingel, olgu siinkohal Piret Torm-Kriisi murelik sõnavõtt siinkohal ära toodud. Maaleht ootab ka kõikide teiste inimeste kommentaare, mõtteid ja kogemusi, kuidas teie olete laulu- ja tantsupeole kas siis läbi tiheda konkursisõela esinema pääsenud või mingil põhjusel sealt kõrvale jäänud.
Arvamusi ja kogemusi ootab Rein Sikk aadressil rein.sikk@maaleht.ee
Piret Torm-Kriis:
„Ei ole Rõõmokõsõ seto keelne jutuke. On ühe kurvameelse seto tantsuõpetaja eesti keelne postitus päeval, mil tehti teatavaks XX tantsupeole pääsenud rühmad. Nüüd, mil on otsus langetatud peole pääsemise ja mittepääsemise kohta, võib üht-teist ka välja öelda, kartmata, et see tantsupeole pääsemist mõjutaks.
1) Ühel täna õhtul toimunud üle-Eestilisel sündmusel: “Täna on minu elu kõige kurvem päev. Olen 13 aastat selleks valmistunud, et jõuda tantsupeole. Lubasin sügisel lapsele, et olen õhtuti tema juurest ära seetõttu, et valmistun tantsupeoks. Ja tema saab tantsupidu, kus ema on naisvõimlejate ridades, vaatama tulla. Täna purunes kogu tantsumaailm koos lapsele antud lubadusega kildudeks.”
2) Teine tõdemus sel samal sündmusel ühelt meeskodanikult: “Olen aastaid tegelenud erinevate spordialadega, aga nii valusat lööki kui tantsupeol osalemise eitav vastus, ei ole kogenud. Selge sõnum — rahvatants on vaid valitutele”.
3) Tantsupeo tegijate toimkonna fotodel pole ükski üldjuht ega assistent seto rõivais. Ja ometi võtab üks neist seto sootskast rühmajuhile ninatarkuse õpetada, kuidas peab/ ei tohi seto rõivaid kanda. Selline “tarkus” raputas pisarateni…
4) Väidetakse, et rühmi hinnati. Kus need hinded siis on ja miks üks rühm peole kvalifitseerus ja teine mitte?
5) Kas selline ongi eesti rahvatantsu tulevik, et suur hulk eestlasi ei kõlba esitama eesti rahvatantse Eesti tantsupeol?
Kõige eelpooltooduga seoses on mul tantsuõpetajana täna väga räbal tunne, vaatamata Moduse neljale tantsupeole pääsenud rühmale. Ja soov, et pidusid, kuhu kõik tantsima sobivad, rohkem oleks.”
