Ehedad sööklad ja mõnusad bistrood: kohalikud soovitavad Valmiera toidu-joogikohti

Praktiline ostureis Valmierasse nõuab tõhusat ja soodsat kõhutäit. Lõbureis nõuab sama. Paar päeva kestnud otsingute järel õnnestus loo autoril linnaelanikelt välja peilida populaarseimad kohad, kus end lõunapausidel ja õhtutel toidetakse.

• Latvenergo söökla

Elektritootja Latvenergo haldushoonesse rajatud sööklas pakutakse nostalgilises atmosfääris tuttavaid toite – suppe, fileesid, karbonaade, kotlette, kastmeid ning magustoite. Aastast 1982 vähe muutunud ēdnīca ei asu kesklinnas, ent meelitab igapäevaselt kohale ligi paarsada suud, kuna lisaks soodsatele hindadele osatakse siin ka kvaliteeti hoida.

Kes jõuab kohale kell 12-13, peab seisma pikas sabas; kes jõuab kohale kell 14, peab leppima menüüga, kus enamik roogasid on juba valgelt tahvlilt kustutatud.

Kohaliku eripärana sattus loo autor peale magusale tatra-piimasupile ning prae lisandiks pakutud kohupiima ja hapukoorega keedukartulitele.

• Valmiera piimakombinaadi söökla

Kuigi tegu pole vastupidiselt ootustele piimasaaliga ning piimatoodetele ei pööratagi tähelepanu, tasub Valmiera uue ujula ning spordihoone taga asuvasse toidukohta ikka sõita. Eriti neljapäeviti, mil siin kalapäeva peetakse.

Erinevalt Eestist, on Lätis väga palju bistroosid, mis on pigem heal kui halval tasemel. Piimakombinaadi sööklas valmib ka kesklinnas lätilikku toitu pakkuva bistroo Bastions toit. Bastions on nii populaarne, et nädalavahetusel ulatub selle kohalikest ning turistidest koosenv saba sageli uksest välja.

Suurt silti välisuksel pole ning sööklasse jõudmiseks tuleb esmalt minna läbi valvuriputka ning seejärel läbi õue otse beeži hoonesse.

• Pubi Alus Bārs

Kui tööpäeva lõpuks on paljud nimekirja pääsenud asutused oma uksed juba kinni pannud, siis turu kõrval seisva Alus Bārsi köök töötab endiselt. Lõuna ajal kasutavad paljud töökollektiivid pubi pakutavat lõunasöögi kohaletoimetamise teenust.

Mõni joob siin õlut ka, aga enamasti tullakse sellesse lihtsasse pubisse kõhutäit otsima. Pärast searibi ja guljaši ära söömist järeldab loo autor, et toidud on magedad, aga rahast väga kahju ei hakka.

• Kohvik Ratiņš

Kuigi kohalikud on teisele poole Koiva jõge jääva Valmiera suhtes sageli kriitilised, öeldes, et seal suurt midagi näha ei ole, siis kohvikut Ratiņš tuntakse küll.

Rattakese nimetust kandev toidukoht on kuulus selle poolest, et siinsed portsjonid on eriti suured. Kes suurt toidukogust ei soovi, saab tellida daamide portsjoni. Omajagu aega kulus ka hariliku karbonaadi vohmimisega, mistõttu võib meeste portsjonit soovitada vaid väga tühja kõhu korral.

• Kohvik Strops

Raudteejaama kõrval seisva Stropsi päevane pakkumine, mille hulka kuuluvad näiteks pelmeenid, hallid herned, viinerid ja hakklihaga makaronid, eelnevate kohtadega võrdlust välja ei kannata. Siia tullakse hoopis head ja suurt pitsat sööma. Õige elu läheb siin käima õhtul, kui välja ilmub mõni pitsat armastav kohalik spordimeeskond.

• Brenguļu õllekas

Kui on tarvis rongi oodates aega parajaks teha, aga Stropsi õhkkond näib liiga sportlik, võib jalutada Brenguļu õllekasse.

Taevatrepi nime kandvas pubis müüakse ainult kahte sorti õlut – heledat ja tumedat. Kõrvale saab tellida mõningaid pakendatud suupisteid, sigarette ning mälestuseks osta õlleklaasi.

Paar usaldusväärset valmieralast ütlesid, et kohalikele meeldib Brenguļu õlu rohkem kui Valmiermuiža. Viimasel ajal järjest enam lätlastele luuletav Contra on samuti hubast paika kiitnud.

Üks kohalik kurtis aga, et kui ta suviti Valmiera kesklinnast üheksa kilomeetri kaugusele Brenguļi külla satub, siis on seal õlletehase tõttu alati pisut liiga tugev õllelehk.