Soome-ugri kultuuripealinnaks kandideeriv Kihnu tahab siduda mereäärseid soomeugrilasi

2020. aasta programmi on planeeritud nii kudumisfestival kui ka maailmakongressi järelpidu rääkimata kuulsast Kihnu Mere Peost ja viiulifestivalist.

Maaleht tutvustab järgmise aasta soome-ugri kultuuripealinnaks kanideerivate Kihnu ja Viru-Nigula plaane juhtumiks, kui tiitel peakski Eestimaale jõudma ning pidustuste ja sündmuste laine valla päästma.

Kihnus on projektijuhiks sihtasutuse Kihnu Kultuuriruum juhataja Mare Mätas.

Küsimusele, miks tahab Kihnu soome-ugri kultuuripealinna tiitlit vastas ta nii: „Juhul, kui Kihnu kultuuriruumist saab soome-ugri kultuuripealinn, on meie soov ennekõike siduda mereäärseid soomeugrialasi, et leida sarnasusi ja erinevusi merekultuurist, mis puudutab kogu traditsioonilist eluviisi: keel, kombed, käsitöö, uskumused ja toit.”

Mätas jätkas: „Laiem eesmärk on aga innustada ja kohtuda kõigi soome-ugri rahvastega, jagada omi kogemusi kultuuri hoidmisel, eriti aidata ja toetada Venemaal elavaid sugulashõime, sest meil on ju võrreldes nendega hästi läinud. Me püüaksime inspireerida Venemaa sugulashõime püüdma teha eripära veelgi nähtavamaks, mis aitaks omakorda seda kõike väärtustada, motiveeriks noori esivanemate pärandit hoidma ja selle eest seisma.”

Mida näidata, on 2020. aastaks kavandatud palju. Näiteks kudumisfestival ehk traditsiooniline naiste käsitöö festival. Siis kodukohvikute päev, kuhu samuti kui kudumisfestivalile oodatakse külla soomeugrilasi. Teemakohaselt siis tutvustama oma toitu, laule, tantse.

Kavas on Tartus toimuva maailmakongressi ja „afterparty“ ehk järelpidu Kihnus. Selle käigus tuuakse kongressi delegaadid Kihnu, et tutvustada Eestis kõige ehedamal kujul säilinud ja UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kantud kultuuriruumi.

Loomulikult ei puudu kavast jaanipäev koos paadi põletamise ja ka soome-ugri külaliste etteastetega. Toimuma saab legendaarne Kihnu Mere Pidu – saare suurim festival, kus võiks lootuste kohaselt esineda vähemast 5 soomeugrilaste folkloorirühma, ühisosaks mereteema ning traditsioonilised elatusalad, käsitöö, kunst ja toit.

Kihnu Tantsu Päe annab võimaluse õppida kihnu tantse, kuid lisaks soomeugrilaste tantse. Muinastulede öö aga annab võimaluse mõelda maid ja rahvaid ühendavale merele.

Viiulifestivalile loodatakse külla kutsuda soome-ugri rahvamuusikuid ja pillimehi. Samuti ka kadripäeva peole.

Lisanduvad õpeprogrammid ning näitused koolis ja muuseumis, aga ka kultuuriantropoloogiline filmifestival Metsamaa pärimustalus.

Kihnu folkloorirühmadel on kavas sõita külla ka teiste ugrimugride juurde.

Kas 25 miljoni soomeugrilase kultuuripealinnaks saab järgmisel aastal Viru-Nigula, Kihnu või hoopis Miškino küla Baškortostanis, selgub 13.-14. juunil Marimaal.

13. juunil esitlevad 3 kandidaati oma programmi rahvusvahelisele žüriile Marimaa pealinnas Joškar-Olas ja 14. juunil kuulutatakse võitja välja 2019. aasta soome-ugri kultuuripealinnas Šorunžas, sealse soome-ugri pulmakommete festivali raames.

Varasematel aastele on soome-ugri kultuuripealinnad olnud järgmised:

2014 – Bõgõ (Starõje Bõgi), Šarkani rajoon, Udmurtia
2015 – Obinitsa, Setumaa, Eesti
2016 – Iszkaszentgyörgy ja Veszprém, Ungari
2017 – Vuokkiniemi, Karjala Vabariik (Venemaa)
2019 – Untšo (Šorunža), Marimaa (Venemaa)