Ametnikud siirduvad Kagu-Eestisse välitöödele. Mis sellest kasu on?

Kui eelmisel aastal käisid riigiametnikud nn välitöödel Ida-Virumaal, siis tänavu suvel korraldatakse nädalapäevad kestev valitsusasutuste töö Kagu-Eestis. Loodetakse, et see aitab peatada pealinna melu kaugenemist maaelust.

Projekti üldnimetust ametnike välitööd tuleb mõista siiski ülekantud tähenduses, sest otseselt murakasohu mätta otsa või aasale heinasaadu alla riigiasutuste töötajaid ei saadeta. Sõna „väli” on siinkohal mõistes – väljaspool Tallinna.

Kui mullu korraldas asja kultuuriministeerium, siis sel korral on ohjad haaranud rahandusministeerium, veel konkreetsemalt selle haldusalas tegutsev regionaalarengu büroo portfellita riigihalduse ministri Jaak Aabi juhtimisel.

Riigiametnike töö Kagu-Eesti omavalitsustes toimub ajavahemikus 8.–16. august, selle korraldamisega on projekti koordinaatori Eveli Kuklase sõnul tegevuses 33 riigiasutust, korraldamas on seda sadakond inimest ja töö toimub 11 kohalikus omavalitsuses. Kaasatud on näiteks ministeeriumid, päästeamet, EAS jne. Rahaliselt kulub otseselt korraldamiseks 20 000 eurot.

Ida-Virumaal toimus ametnike välitööde ajal poolsada sündmust, kus osales 160 riigiametnikku pluss kohalike omavalitsuste ametnikud.

Projekti kasutegurina nimetavad Jaak Aab ja Eveli Kuklane eelkõige seda, et kohalikud otsustajad saavad oma piirkonna spetsiifilistele probleemidele riigiametnikelt konkreetseid lahendusi, aga ka lihtsalt ideid jagada, ettepanekuid teha ja oma seni tehtule kinnitust saada, kas ollakse õigel rajal või tasuks ehk mingis osas kurssi muuta.

Ida-Virus olid teemad teised

Lisaks lükkas valitsus 2018. aastal EASi kaudu käima ka Ida-Virumaa toetusmeetmete programmi, tänavu käivitud samasugune programm Kagu-Eesti kohta. Kui Ida-Virus keskendutakse toetuste jagamisel eelkõige suurtööstuse arendamisele, ettevõtete asutamisele kohalikesse tööstusparkidesse ja töökohtade loomisele neis ning elukeskkonna parandamisele, siis Kagu-Eesti toetusprogrammid on peaasjalikult keskendunud mikro- ja väikeettevõtluse arendamisele, sest meie põlevkivipiirkonnaga võrreldavat mastaapset tööstust sinna vaevalt kunagi tuleb ja elukeskkonnaga pole Eestimaa lõunaosas ammugi mingit muret.

Pigem on murekoht eluaseme soetamisega, sest pangad selleks sinnakanti eriti laenu andma ei kipu. Nii on kavas eeloleval sügisel avada toetusmeede, mille abil kohalikud omavalitsused saavad pakkuda inimestele tuge ka maapiirkondadesse eluaseme soetamiseks. Kõrvu sellega tegeldakse vanade, nüüdisajal juba oma olulisuse kaotanud kortermajade lammutamise toetamisega jmt.

Eveli Kuklane selgitab, et Kagu-Eesti riigiametnike välitööde korraldus on üles ehitatud teemade kaupa selekteeritud töögruppidesse. Nii on programmis näiteks haridus-, rahandus-, keskkonna-, kultuuri-, taristu-, ettevõtlus-, rahva- ja maineseminarid, seminar regionaalsest vaatest ja teenustest ning mitmesugused eriprogrammid. Kogu üritus aga algab 8. augustil konverentsiga „Õnne valem” Põlva gümnaasiumis.

Kõige lõpus astub mängu ka Võru- ja Põlvamaal loodud ettevõtluse edendamise ühendus Vunki mano, millega koos korraldatakse loometalgud. Ürituste kavva kuuluvad veel näiteks ümarlaud teemal „Liikuma kutsuv Kagu-Eesti – võimalus või möödapääsmatus?”, infopäev teemal ”Mis on SOLVIT ja kuidas SOLVIT-võrgustikku kasutada” ning seminar „Kriis ei hüüa tulles”.

Katlad pikas perspektiivis ei aita

Maalehe küsimusele, kas mullu Ida-Virumaal tuli jutuks sealtkandi kõige reaalsem kriisiolukord, tänane tõsiasi – mitmesaja Eesti Energia energeetiku töökaotus, vastas Jaak Aab järgmist:

„See, et Ida-Virumaal kaovad põlevkivisektoriga seonduvad töökohad ja et seal vanu amortiseerunud katlaid hakatakse sulgema, on olnud ammu teada. Miks see nüüd justkui nii äkki päevavalgele tuli, ma ei tea, aga üllatus see kindlasti ei olnud. Nüüd siis CO2 hind hüppas nii kiiresti üles, et muutis mõttetuks põlevkivist elektri tootmise ka mõnes uuemas katlas, mis ei ole amortiseerunud. Nüüd me loomegi nende programmidega eeldusi, et Ida-Virumaal loodaks uusi ja senisest mitmekesisemaid töökohti – ühelt poolt tööstustöökohad, toetame start-up´e, uute tehnoloogiate rakendamist.

Sõnaga – loome töökohti, mis ei ole seotud ühe sektoriga. Kas me hoiame seal praegu mingid katlad reservis või teeme midagi muud, ei aita niikuinii pikas perspektiivis välja vedada. Lisaks töökohtadele tuleb selles piirkonnas arendada ka elukeskkonda, sest pelgalt töökohad ka inimest kohapeal ei hoia. Ida-Virus on ju sama probleem, mis Kagu-Eestis, noored lahkuvad, omandavad kusagil mujal hariduse ega tule enam kodukohta tagasi.”

Kas töögruppide kokkusaamistel kõikvõimalike spetsialiteetide raames ka midagi otsustatakse? Eveli Kuklase sõnul jõuavad teatud ettepanekud tõepoolest ka vastavatesse ametiasutustesse n-ö otsustusliinile.

Lähemat infot ametnike välitöödest saab huviline rahandusministeeriumi kodulehelt eraldi välitööde keskkonnast. Minister ja peakorraldaja kinnitavad, et mingit saladust maakondlikest töögruppide koosolekutest ja seminaridest ei tehta, ajakirjanikud on neile teretulnud ja kokkuvõtteid toimuvast hakatakse avaldama ka nimetatud veebipaigas.