Tippesinejatega metsakonverents juba HOMME: kuidas hoida Eesti metsa ja meile suurimat kasu tuua?
Ekspress Meedia, Maaleht ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit korraldavad homme, 30. oktoobril Noblessneri Valukojas suure konverentsi, kus räägitakse metsadest ning puidust kliimaprobleemide võtmes.
Maalehe peatoimetaja Andres Eilart metsa vajalikkusest: „Mets on Eestis kindlasti üks põletavamaid teemasid. Hoiame enda käes erakordset väärtust, millest väga paljud teised riigid tõsist puudust tunnevad. Näeme, kuidas Kesk-Euroopas nii mõnedki riigid näevad suurt vaeva, et oma metsaressurssi taastada.”
Eilart lisab konverentsist: „Oleme ainulaadsele konverentsile kutsunud terve rea põnevaid eksperte ja praktikuid nii piiri tagant kui ka Eestist, et saaksime paremini mõista, kuidas oma varandust kaitsta, hoida ja kasvatada, kuidas sellele maksimaalselt lisaväärtust anda. Kuidas tõhusalt rakendada uusimaid tehnoloogilisi lahendusi, aru saada, mis ohte kliimamuutus endas kätkeb, millises suunas liigub metsatööstus, mida naabritelt õppida ja millised on riigi plaanid meie enda metsaga.“
Henrik Välja: “Viimased aastad on kinnitanud, et mets on inimestele südamelähedane ja selle tulevik läheb paljudele korda. Samas on erinevate tulevikustsenaariumite arutelude käigus tekkinud metsamajandamise kohta palju müüte. Metsadel on oluline roll nii kliimamuutustega võitlemisel, ühiskonnas heaolu loomisel, maapiirkonnas töö andmisel kui ka elurikkuse säilitamisel. Konverentsil arutame millised on tulevikuvōimalused ja ohud metsade majandamisele ”
Konverentsi projektijuhi Karin Lillemaa sõnul on konverentsi üks eesmärke lükata ümber lihtsustatud nägemus, nagu oleks mets vaid puulusikas, mööbel või küttepuu. “Metsast on võimalik valmistada kõike ning metsanduses on võti mitmete suurte probleemide lahendamiseks. Sellest rääkides tahame avada avalikkuse silmi,” lausub ta.
Nii on küll metsa üle viimastel aastatel Eestis kirglikult vaieldud, kuid vähe räägitud sellest, et metsandus on üks väheseid valdkondi, kus olemas ka lahendused inimeste tekitatud kliimaprobleemidele. “Ja miks ei võiks selles osas olla Eesti teerajaja ning lahenduste pakkuja,” küsib Lillemaa. “Soovimegi teemat arutada, toetudes faktidele, spetsialistidele ja koostööle ning avada metsandusega seoses ka selliseid perspektiive, millest on siiani Eestiga seoses vähe räägitud või pole seda üldse tehtud.”
Konkreetsemalt täidavad konverentsipäeva ülevaade statistikast, arutelud metsa ja kliima seose üle, globaalne vaade metsandusele, trendid, kohaliku tasandi võimalused ja arengud, teadlaste vaade, debatid poliitikute tasandil ja võimalike arengute tasandil. Osalejatel on võimalus kaasa rääkida ning küsimusi esitada.
Programmitiheda konverentsi esinejateks on kohalikud metsandustipud nii praktilise kui ka teaduse poole pealt, lisaks mitmed hinnatud välisesinejad. Konverentsil arutame, kas Eesti majanduse jaoks on praegune puidutööstus piisavalt teadlik; mida õppida Estfori kaasusest; kuidas puit aitab vähendada inimkonna ökoloogilist jalajälge; milline on puidutööstuse tulevik; mida teeme, et ülejärgmisel põlvkonnal oleksid head metsad; kliimamuutuste mõju meie metsadele; uute haiguste oht Eesti metsadele jpt.
Esinejate seas on näiteks Jari Laine Aalto Ülikoolist, Annela Anger-Kraavi Cambridge’i Ülikoolist, Veiko Uri ja Rein Drenkhan Eesti Maaülikoolist, samuti tuntud metsatöösturid ja -spetsialistid Eestist ning mujalt. Täpse programmi avaldame lähiajal.
