Ernst Voldemar Idla (8. aprill 1901 Oisu mõis, Järvamaa – 5. detsember 1980 Stockholm) oli eesti võimlemispedagoog ja rahvatantsujuht, keda Rootsis teatakse ka „võlurina Tallinnast”.

On hämmastav, et 22. septembril 1944, mil Ernst Idla põgenes Rootsi, võttis ta kaasa mitmed komplektid rahvarõivaid, millest esmapilgul ei näi ju võõrsil paguluses suurt kasu olevat. Või oli siis teistpidi võttes kaasavõetav hingeliselt nii tähtis ja armas, et sellest ei saanud loobuda.

Jätkab Idla Eesti Seltsi juhatuse liige Tiina Aasmann: „Rahvariided jõudsid Tallinnasse 18. juunil endise Idla võimleja Maret Nyströmi kaudu, kes väärtusliku varanduse Stockholmist Tallinnasse toimetas.

Kõik rahvariided, mis 1944. aasta sügisel Eestist põgenedes Rootsi kaasa võeti, olid pere omanduses. Ernst Idla tütre Daisy Idla sõnul pärinevad riided 1943. aasta kevadel Estonia kontserdisaalis toimunud võimlemispeo teises osas ette kantud rahvakunstiainelisest pantomiimist „Leetepalu volbripidu“, mille libreto ja koreograafia lõi Ernst Idla koos Emmi Tõkkega, muusika autoriks oli Adolf Vedro.

Mitmetel riietel on juures märge Ella Döring. Ernst Idla õde Ella ei olnud küll võimleja, aga ta aitas ja korraldas pagulaste valmistatud käsitöö müüki, Skanseni vabaõhumuuseumis oli selleks olnud lausa omaette müügipunkt.”

Ernst Idla rahvariidepärandit uudistasid ja pakkisid lahti Idla Seltsi aktivistid Kai Randrüüt, Tiina Aasmann ja Eva Seera, kes ühtlasi Idla Eesti Seltsi einaine. Lisaks ka Tantsupeomuuseumi asutajaliikmed Ülo Luht, Angela Arraste ja Anneli Arraste.

Praegu on Idla rahvariided vaatamiseks väljas Tantsupeomuuseumi näitusel „Laulu- ja Tantsupeo nostalgia", mis on tasuta uudistamiseks avatud Tallinna Rotermanni keskuses, aadressil Rotermanni18/1 kuni 10. juulini.

Legend juba eluajal


Idla Eesti Seltsi koduleheküljel on põhjalik selgitus Ernst Idla tööst ja rollist rahvatantsu- ning võimlemisilmas.

„Kui 1918.a. Eesti Vabariik välja kuulutati, oli Ernst Idla 17-aastane nooruk. Endiste põlvkondade suurimad ideaalid - rahvuslik vabadus ja riiklik iseseisvus olid saavutatud. Noor ühiskond tõstis esile andekaid, teotahtelisi isiksusi, kes andsid ajastule oma näo. Üks nendest oli Ernst Idla, kes võttis sihikindlalt noorte kehalise kasvatuse oma südameasjaks.

Aastakümnete jooksul lõi ja arendas Ernst Idla välja oma meetodi. See on teaduslikult ülesehitatud ja tervisele orienteeritud liikumisõpetus. Idla harjutusvara baseerub inimese loomulikel liigutustel, mis tulenevad eesti etnograafiast, laste liikumistest ja mängudest, maarahva tööliigutustest ning rahvatantsust. /---/

Kui Ernst Idla oma perega 1944. a. sügisel Rootsis randus, oli tal seljataga ligi 20 aastat võimlemis- ja rahvatantsujuhi tööd. Koos Ullo Toomiga korraldasid ja juhtisid nad ülemaalisi Eesti Mänge.

Neid 1934. ja 1939. a. toimunud suursündmusi on tähtsuselt ja tähenduselt võrreldud eesti üldlaulupidudega. Tema kuulsus ulatus juba tol ajal väljaspoole Eesti piire.

1949.a. saavutas Idla oma 300 rootsi- eesti võimlejaga Stockholmis tõelise rahvusvahelise triumfi. Ajalehtedes nimetati teda "võluriks Tallinnast."”

Jätkame Vikipeedias kajastatuga: „1945. aastal alustas "Idla-võimlemise rühm" Stockholmis, mis koondas juba Eestis Idla-rühmades võimelnud naisi, aga sellega liitus ka noori. Ernst Idla sai peatselt Rootsis tuntuks ja talle usaldati juba 1949. aastal Stockholmi staadionil valguspeo, Lingiaadi juubeli korraldamine, selles osales umbes 500 eesti päritolu võimlejat. Seda üritust korrati Stockholmi 700. aastapäeva tähistamisel suvel 1953.

Pärast Ernst Idla lahkumist jätkasid ta tegevust tütred. Lisaks sellele viis Ernst Idla endini õpilane Leida Leesment Idla-võimlemise Malmösse, kus see on tänaseni tuntud "Malmö tüdrukute" (Malmöflickorna) nime all.

Stockholmis asutati rootslaste juhitud Idla-ühing - Föreningen Idla, milles on palju vanuserühmi väikelastest nende vanemateni. 17. mail 2015 tähistati Stockholmis Eriksdali hallis Idla-võimlemise 70. aastapäeva Rootsis.”