Kui müristab ja välku lööb, siis vanapagan silku sööb...

Mõnel suvel on selline menüü, nagu loo pealkirjas, kuradil harva, mõnikord õige tihti. Vahel on ta matsutused kõrvulukustavad, vahel pea kuulmatud.

Paar aastat tagasi Palojärve ääres kuulsin, kuidas isa rahustas kaldale kippuvat poega, kes kartis süngeks muutuvaid pilvi: “Ole julgelt vees, äikese ajal on seal ohutu!” Ilmselt polnud too mees elektriga kalapüügist kuulnud.

See lugu meenus, kui lugesin välguteadlase Sven-Erik Enno äsja ilmavalgust näinud raamatut “Välk ja pauk”.