Niitmisvõistlusel ei takistanud osalejaid pooleks läinud vikatid ega paduvihm
Osalejad pidid eile toimunud võistluse eelvoorus niitma võimalikult palju heina – naised ühe- ja mehed pooleteisemeetrisel heinaribal nii kiiresti ja kvaliteetselt kui võimalik. Finaali jõudis seitse meest ja viis naist.
Ehkki lõppvoor kulges parmupilli saatel, polnud see lust ja lillepidu. Finaalis tuli puhtaks niita väga kõrge taimestikuga 100-ruutmeetrine plats. Lisaks läks ühel osalejal, Leho Laaseril vikati vars katki. Kuna finaal toimus põhialalt eemal ja ühtegi asendusvikatit kaasa polnud võetud, hüppas üks korraldajatest kiiruga ratta selga ning tõi Laaserile uue vikati.
Laaser ütles, et maa sees oli olnud tuletõrjevoolik ning see lõi kiilu paigast ära, mistõttu ei püsinud tera enam õige nurga all. Kui korraldaja uue vikatiga kohale jõudis, tormas Laaser tagasi oma platsile ning jätkas niitmist.
Meeste arvestuses sai võidu Aare Tinn, kes ütles, et tuli kohale võidumõtetega. „Tulin võidu peale välja, sest igasugu jaburaid võistlusi on võidetud. See kuulub sellesse seltskonda,” rääkis Tinn. Ta tõi näitena, et on püüdnud sääski, kalastanud ja korjanud jõhvikaid.
Naiste arvestuses võitis Kaily Moones. Ta ütles, et tuli niitmispäevale ainult selleks, et oma vikatile lüsi taha saada, kuid otsustas end ka võistlusele kirja panna. „Mõtlesin, et tulen veedan ilusa päeva siin. Kuna niisama ei viitsi seista, siis niitsin ja õnnestus võita,” sõnas Moones.
Noorte arvestuses võtsid omavahel mõõtu Ranno Samuel Adson ja Uku-Mart Rooba, kes pidid finaalis niitma ala suuruses 5x5 meetrit. Ehkki Adsonil murdus eelvoorus vikati vars keskelt pooleks ja niitmist ta lõpetada ei saanud, pääses ta ikkagi finaali, sest noori oli vaid kaks. Finaalis õnnestus Adsonil ka esikoht endale saada. „Ise olin päris närvis, kas ma võidan või mitte, aga nüüd on võidurõõm selle üle võtnud,” sõnas Adson.
Niitmisõpetaja Avo Rosenvald sõnul hakkavad osalejad võistluse tuhinas liiga suure jõuga lööma, mistõttu vikati katki lähevadki. „Katki löövad ühed ja samad mehed. Kolm aastat tagasi lõi üks mees võistlusel viis vikatit järjest katki. See oli selgelt mehe viga, mitte vikatite viga. Ei tule niita jõuga, vaid vikati teravusega,” rääkis ta.
Eestimaa Looduse Fondi niitmisvõistluse ja pärimuspäeva korraldaja Piret Väinsalu rääkis, et nad on varemgi suvekoolis korraldanud niitmisvõistlusi, kuid eilne oli esimene avalik võistlus. „Meil on olnud omavaheline jutt, et niitmine võiks saada Eesti rahvusspordiks,” ütles Väinsalu. Ta lisas, et ELF proovib niitmist propageerida, sest see on traditsiooniline tegevus, mida on põlvest põlve edasi antud.
Väinsalu tõi välja ka kolm põhjust, miks peaks eelistama vikatiga niitmist trimmerile. Esiteks on vikat müravabam, mis on meeldiv naabritele ning ka endal on parem vaikuses niita. Teiseks on tegu hea füüsilise pingutusega, mis aitab taljet vormis hoida. Kolmandaks teeb trimmer rohkem kahju taimekooslusele. Vikat on teravam ja lõikab taime ühe hooga läbi, kuid trimmer purustab ja tõmbab taime maast lahti ning purustab kogu taime ära.
Niitmisõpetaja Rosenvald rääkis, et paraku on Eestis keeruline head vikatit leida. „Poest polegi praegu head tera valida, tellime Itaalist, Türgist ja Austriast Eestisse. Need, mis poes müügil on, need pole piisavalt teravad,” ütles ta ja lisas, et kõige paremini saab vikatite kohta informatsiooni hoopis Facebooki grupist Vikatihuvilised.
