Ka korraldustiim ja esinejad söövad korduvkasutatavatelt nõudelt, mis peale kasutamist puhtaks pestakse ja siis järgmisele inimesele antakse.

Lisaks soovitatakse festivalile kaasa haarata korduvkasutatav veepudel, mida joogiveepunktides täita saab. Kui endal ei ole söögiriistu kaasas, siis alternatiivina pakuvad toitlustajad süüa ka komposteeritavatel nõudel, mis suunatakse pärast koos toidujäätmetega Väätsa prügila komposti.

Meresmaa väitel püüdlevad nad selle poole, et pärimusmuusika festival kujuneks roheliseks folgiks. Lisades, et veel ei ole kahjuks võimalik festivali ilma jäätmeid tekitamata siiski korraldada, kuid rohelisemaks muutumiseks saavad oma panuse anda ka külastajad.

Selleks on tekitatud festivalialal jäätmepunktid, kus on kõrvuti kolm erinevat liiki konteinerid – biojäätmete, panditaara ja segaolmejäätmete kogumiseks. Jäätmete sorteerimise hõlbustamiseks on esmakordselt loodud uus vabatahtlike tiim – rohesaadikud. Nende ülesandeks on juhendada külastajaid viskama joogitops või veepudel õigesse konteinerisse.

Meresmaa sõnul on sorteerimine tähtis, sest kui näiteks biojäätmete sekka satub pakend, on terve konteineri täis jäätmeid rikutud ning seda ei saa enam komposteerimisele saata.

Sama lugu on pandipakendiga – kui pudelite-purkide hulgas on salvrätikuid, jäätisepabereid vm sobimatut, peab liinid seiskama, et need sealt välja sorteerida. Kõik see on väga ajakulukas.

Viljandi folgil on rohelisi samme veelgi, näiteks festivali kujundus valmistati taaskasutatud materjalidest ning ka esinejate transpordil püütakse pooltühjade autode edasi-tagasi sõitmist vältida. Ka külastajatel soovitatakse tulla Viljandisse ühistranspordiga või jagada teistega sõiduvahendit.