Kui säilmeid leiti sealt, kus neid olema ei peaks, hakkasid Leģenda liikmed täitma formaalsusi, et need ekshumeerida.

308. laskurdiviisi kuulunud sõduri säilmed leiti 200 meetri kaugusel Guļauce nime kandvast endisest metsavahimajast. Kui lähistel toimusid 1945. aastal lahingud, asus hoones sanitaarpunkt, mille lähedale maeti massihaudadesse need, kes langesid või vigastustesse surid.

Möödunud neljapäeval alustati kaevetöid, mis kestsid nädala lõpuni.

Viiekümnendatel, kui langenud sõdureid hakati esialgsetest haudadest vennaskalmistutele ümber matma, ei toimunud tegelikus elus kõik nii, kui dokumentides kirjas, kirjutab Läti Delfi.

Seltsi juht Tālis Ešmits räägib, et antud juhul võib 80% leitud sõdurite nimesid lugeda Tušķi vennashaudade mälestustahvlilt.

“Väga, väga sageli näeme, kuidas Punaarmee sõdureid pole keegi kalmistule ümber matnud,” vastas Ešmits küsimusele, kas formaalne ümbermatmine oli Nõukogude Liidus harilik nähtus.

Ešmits rääkis, et Venemaa registrites olnud andmete järgi peaks samasse olema maetud üle 80 sõduri. Massihaua kaheteistkümnest kraavist pole leitud veel kaahte. Tema sõnul raskendab otsimist haudade kohale kasvanud mets, kuid Leģenda liikmed jätkavad töid.

Tõenäoliselt maetakse sõdurid Ešmitsi sõnul Tušķi kalmistule, kus nad ka ametlikult olema peaksid.

308. laskurdiviis loodi 130. Läti laskurkorpuse osana Punaarmee koosseisu 1944. aastal, mil nõukogude väed saksa vägede taganedes taas Läti territooriumile sisenesid. 1945. aasta märtsis osales diviis Kuramaa rindel lahingutes nii Saksa kui ka Läti leegioni vastu.