Puidumeistrite kallid erioskused: piinapink läheb üsna kulukaks

Puidu- ja sisustustöökodade eriprojektid ei pea piirduma üksnes vigurmööbliga. Tellimuste seast leiab ka keskaegsete eeskujude põhjal valminud piinariistad või paavsti enda trooni.

“Tänapäeva inimese arusaam on, et kõik, mis valmistati kunagi ajaloos, on primitiivne. See on täiesti vale,” alustab juttu Läänemaa puidumeister Heiki Mürk.

Tema loodud on mitmed vastrenoveeritud Haapsalu piiskopilinnuse eksponaadid ning puidumeister teab oma kogemusest, et elektriliste tööriistadega siledaks lastud puit ei pruugi anda sama head tulemust kui käsitsi tehes.

Nulleelarvega viikingilaev

Heiki Mürgi tehtud on kahe pronksarkebuusi puitkabad, Tallinna lahest leitud XIV sajandi rahakirstu koopia ning hellebardide ja sõjakirveste varred. Vaid sepaääsi kõrval oleva lõõtsa raami ja laudade-pinkide jaoks tuli saematerjal osta, muud esemed valmisid meistri enda metsa kuuse- ja saarepuust. Lõhestatud puidust tehtud ning ümmarguseks voolitud ja käsitsi hööveldatud sõjariistade varred tulid isegi liiga head.

“Nagu Bauhofi harjavarred! Keegi poleks uskunud, et käsitsi tehtud. Pidin esemed robustsemaks muutma,” kirjeldas Mürk.

Igapäevaselt Küüp OÜ alt restaureerimistöid tegev meister räägib, et arheoloogiliste leidude põhjal ja ajaloolist tehnoloogiat kasutades esemete valmistamine ongi tema hobi. Piiskopilinnuse väljapanekute loomisel oli abiks ekspositsioonijuht Jaak Mäll, kes varustas vajaliku teabe ja joonistega.

“Keskajast pärit esemed on üldiselt hästi säilinud. Ei pea kohvipaksu pealt oletama, millised need võisid kunagi välja näha,” kiitis meister.

Ühe ainulaadse projektina tõi Mürk veel välja XI sajandi viikingite väikelaeva eeskujul valminud üheksameetrise aluse, mis sel suvel vette lasti. Kõik palgid tahuti kirvega ja laevalauad löödi kokku sepa poolt käsitsi taotud neetidega. “Puukiud peavad jooksma piki planku, et see ei murduks,” selgitas ta juurde.

Piinariistad linnusehämaruses

Vastseliina piiskopilinnus viib külastaja ajarännule sajandite taha. Linnusevaremetes pakuvad vaimule kosutust palverännumaja ja pühakoht.

Elamuskeskuse peahoones tekitab tänapäevases tugitooliinimeses nihelust piinakamber. Puidust piinapink, peaderaiumispakk ja teivas, millesuguste otsas siputades mõnigi õnnetu oma lõpu leidis, mõjuvad kõhedad vaadatagi.

Mõistagi ei ole eksponaadid kunagi rakendust leidnud. Need on kohaliku puidutööstuse valmistatud eritellimustoodang. Võrumaal, Külaoru külas tegutseva Ots Puutöökoda OÜ juht Hannes Ots ütles, et töös lähtuti ajaloolisest pildimaterjalist ja visanditest, puuduvad lüngad täideti oma loogika ja fantaasiaga.

“Selliste tööde tegemine on ajamahukas. Kogu protsess oli nagu uurimistöö, mille tulemusel valmis reaalne ese,” rääkis Ots. Rahast puidumeister juttu teha ei soovinud, märkis vaid, et suurt rikkust sellised nišiprojektid koju ei too.

Linnuseisand Ivar Traagel lisas, et hankel eelistati piirkondlikke tegijaid, et toetada kohalikke ettevõtjaid. “Hannes oli meile varemgi linnusesse näituste jaoks eksponaate teinud. Loogiline oli, et küsisime pakkumist ka temalt. Tal on oma stiil, oskused ja kvaliteet, mida usaldada,” põhjendas Traagel.

Linnuses leidub ka vähem süngeid esemeid. Näiteks ajalooline puidutreipink ja pisemad mööbliesemed kabelis, relvade vars ja puidust vints. Suurematest töödest on Otsa käte all valminud laste mänguväljak kõrtsihoone sisehoovis.

Otsa töökoja argipäevad mööduvad mööblit, treppe ja uksi-aknaid tootes. Vajaduse korral meisterdatakse püssikabasidki. “Keerukad eritööd lükkame enamasti tagasi, sest need ei tasu rahaliselt ära. Ettevõtte kulud on vaja katta,” tunnistas Ots.

Vastseliina linnusele lisaks on töid nikerdatud ka maanteemuuseumisse, setu talumuuseumidesse ja kodudesse.

Altarimööbel paavstile

Möödunud aasta Eesti tähtsündmuseks võib lugeda paavst Franciscuse visiiti Tallinnasse, selle kulminatsiooniks omakorda Vabaduse väljakul peetud missat, mis tõi kokku üle kümne tuhande inimese. Kuid vähesed teavad, et Vabadussõja võidusamba treppidele üles seatud altari ja paavsti istme lõid meie kohalikud kujundajad ja puidumeistrid spetsiaalselt selle sündmuse tarvis.

Apostelliku administratuuri tellimus sisaldas altarit, paavsti tooli, ambot ehk kõnepulti, altari aluseid kappe, Maarja ikooni alust ja altari küünlajalgu.

“Miks valis piiskop just minu esemeid kujundama – ehk seepärast, et olen ise katoliiklane ja lavakujundust õppinud. Tööd teostas siiski vastav firma, minu tehtud oli vaid pisike, peaaegu märkamatu maaling altaril,” rääkis kõik sakraalesemed kujundanud Mari-Liis Bassovskaja. Teostaja leidmine ei olnud seejuures sugugi lihtne. Ilmnes, et paljud polnud nõus sellist tööd tegema.

“Olin juba päris mures. Lõpuks pöördusin isiklike soovitajate ajel Ars Sisustuse poole. Nad olid tõesti väga head ning mõtlesid projekti vältel kaasa,” meenutas Bassovskaja.

Ars Sisustuse kodulehte seirates vaatavadki peamiselt vastu unikaalsed projektipõhised tellimustööd. Näiteks on ettevõtte loonud Stenbocki maja pressiruumi ja LHV panga peamaja sisustuse, samuti mitme mõisahoone ajastutruu interjööri.

Missavarustuse projektijuht oli Ülo Laas ning materjalivalik sai tehtud põhjamaine – mööblidetailid valmistati vineerist ja pealistati kase- ning tamme-spooniga.

Viimistluseks sobis naturaalne matt lakk. Märkimist väärib seegi, et kasutati ainult eestimaist puitu. Töö valmis tislerite Eldur Põllu ja Boris Einmanni kätetööna. “Mulle oli suur au selline töö saada, tegin seda kogu südamega. Enam niisugust võimalust ju ei avane,” rääkis Eldur Põld.

Põld ise missal ei osalenud, küll lubas ta läbi astuda Pärnu katoliku koguduse kabelist, kuhu kirik kõnepuldi annetas. “Tahan oma silmaga üle vaadata, kas see pandi ikka sama hästi kokku kui Vabaduse väljakul.”

Tisleriametis on Põld olnud 1976. aastast. Pärast eriala lõpetamist sai kohe esimeseks töökohaks Ars Sisustus. Sealt saati on tööandjaga vastastikku truuks jäädud.

Ühe mälestuse tõi Põld välja Ugala teatri ehitusest selle päris algusaastatel. Nimelt on tema kätega valmistatud teatri kohviku mööbel. 30 aastat hiljem tuli pakkumine samast asutusest.

“Vahetasin välja enda tehtud mööbli, mis oli aastatega ära väsinud. See oli meeldejääv sündmus,” muheles ta.

Tulekul tippesinejatega metsakonverents

Kuidas hoida Eesti metsa ja meile suurimat kasu tuua?

Ekspress Meedia, Maaleht ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit korraldavad 30. oktoobril Noblessneri Valukojas suure konverentsi, kus räägitakse metsadest ning puidust kliimaprobleemide võtmes.

Konverentsi projektijuhi Karin Lillemaa sõnul on konverentsi üks eesmärke lükata ümber lihtsustatud nägemus, nagu oleks mets vaid puulusikas, mööbel või küttepuu. “Metsast on võimalik valmistada kõike ning metsanduses on võti mitmete suurte probleemide lahendamiseks. Sellest rääkides tahame avada avalikkuse silmi,” lausub ta.

Nii on küll metsa üle viimastel aastatel Eestis kirglikult vaieldud, kuid vähe räägitud sellest, et metsandus on üks väheseid valdkondi, kus olemas ka lahendused inimeste tekitatud kliimaprobleemidele. “Ja miks ei võiks selles osas olla Eesti teerajaja ning lahenduste pakkuja,” küsib Lillemaa. “Soovimegi teemat arutada, toetudes faktidele, spetsialistidele ja koostööle ning avada metsandusega seoses ka selliseid perspektiive, millest on siiani Eestiga seoses vähe räägitud või pole seda üldse tehtud.”

Konkreetsemalt täidavad konverentsipäeva ülevaade statistikast, arutelud metsa ja kliima seose üle, globaalne vaade metsandusele, trendid, kohaliku tasandi võimalused ja arengud, teadlaste vaade, debatid poliitikute tasandil ja võimalike arengute tasandil. Osalejatel on võimalus kaasa rääkida ning küsimusi esitada.

Programmitiheda konverentsi esinejateks on kohalikud metsandustipud nii praktilise kui ka teaduse poole pealt, lisaks mitmed hinnatud välis­esinejad. Konverentsil arutame, kas Eesti majanduse jaoks on praegune puidutööstus piisavalt teadlik; mida õppida Estfori kaasusest; kuidas puit aitab vähendada inimkonna ökoloogilist jalajälge; milline on puidutööstuse tulevik; mida teeme, et ülejärgmisel põlvkonnal oleksid head metsad; kliimamuutuste mõju meie metsadele; uute haiguste oht Eesti metsale jpm.