22.08.2019, 00:00

Inimtekkelist kliima soojenemist ennustati juba enam kui sada aastat tagasi

Märgid, mis on talletunud Antarktika jääkilpi, näitavad, et ilmastik on viimaste sadade tuhandete aastate jooksul kõikunud päris palju, aga ei ole kunagi varem nii järsult soojenenud.

Marko Kaasik

TÜ füüsika instituudi õhusaaste modelleerimise vanemteadur

Veeauru roll atmosfääris on kahepidine: aur iseenesest on soojendav kasvuhoonegaas, kuid pilvetilkadeks kondenseerunud vesi peegeldab päikesekiirgust, põhjustades jahtumist.

FOTO: Priit Simson

Hoolimata lihtsast põhimehhanismist ei anna soojenemise hinnangud, mis arvestavad ainult süsinikdioksiidi hulka atmosfäärisambas, realistlikke tulemusi isegi mitte ülemaailmse keskmise temperatuuri kohta, rääkimata kohalikest erinevustest.

Peamine “süüdlane” on veeaur, mis põhjustab suurema osa kasvuhooneefektist, kuid on ajas ja ruumis väga muutlik.

Peened osakesed, sealhulgas nii tööstusest kui ka transpordist õhku paisatavad heitmed, põhjustavad uute pilvede teket, jahutades kliimat. Tekib küsimus, kas mitte õhusaaste vähendamine ei soojenda kliimat?

Kommenteeri Loe kommentaare