Kas tunneksid looduses ära magusa piparmündilõhnaga vesimündi?
Tagasihoidliku välimusega niiskuslemb vesimünt (Mentha aquatica) võib suviselt lopsakas kaldaroheluses kahe silma vahele jääda, aga kui talle kogemata peale astuda, siis annab oma olemasolust tugeva magusa piparmündilõhnaga märku.
Omamaiseid mündiliike on meil lisaks vesimündile märksa laiema levikuga põldmünt (Mentha arvensis) ja nende arvukad hübriidid, sest ka kultuuris kasvatatavad mündiliigid metsistuvad lihtsalt ja annavad looduslike liikidega segunedes hulgaliselt teineteisest pea eristumatuid teisendeid. Eestis on U. Laansoo andmetel kuus mündiliiki.
Meie tingimustes kasvatakse aedades laialdasemalt piparmündi (Mentha x piperita) ja rohemündi (Mentha spicata) sorte, aga tasub aeda kasvama tuua ka neid samu kodumaiseid liike, mis oma maitse- ja raviomadustelt välismaistele liikidele-sortidele suuresti alla ei jää.
Eestikeelsete rahvapäraste nimetuste puhul ei ole meie looduslikel liikidel vahet tehtud ja tulenevalt taimede tugevast lõhnast on münte kutsutud näiteks seapussuks, haisulilleks, tseapussuhainaks, pinipussiks, koerapusurohuks jne või kultuurtaimede eeskujul piparmündiks või natuke kadaklikult vehvermendiks (elik siis saksakeeli Pfefferminze). Mõningatel andmetel olid piparmündid rohkem vesimündid ja vehvermendid rohkem põldmündid, aga arvestada tuleks seda, et sarnaste liikide eristamine pole traditsiooniliselt oluline olnud (olgu võrdluseks toodud näiteks jalakas ja künnapuu, millega üks igavene segadus valitseb).
