Kas järjekordne toidupettus? Suitsusaunasingil pole sageli sauna lõhnagi!
„Eestis on ainult kaks sauna, mis on singi tegemiseks veterinaarameti poolt tunnustatud, üks on meie oma ja teine on Haanjas Eda Veeroja oma,” ütles Meelike Sula Nipi seafarmist. Kuna Eda Veeroja ei müü oma toodangut enamasti laatadel, siis ongi ainus suitsusaunasingi tegemise õigusega laatadel müüja Nipi seafarm.
„Laadad on aga suitsusaunasinki täis!” oli Meelike Sula nördinud. „Mina võitlen selle vastu, et tavalist suitsusinki suitsusaunasingi pähe müüakse, kuid nad väidavad, et toote nimi on suitsusaunasink. See on ju tarbijatele valeinfo andmine! Tegelikult on need kaks täiesti erinevat asja.”
Nipi seafarmil on Põlgastes sigala ja Sulbis suitsusaun, mida kasutataksegi vaid singi valmistamiseks. Omakasvatatud sealiha hoitakse ligi kaks nädalat soolvees, nagu seda tehti ka sada aastat tagasi. Tänapäeval kasutatakse selle asemel sageli liha sisse soolvee süstimist, mis tõstab liha massi ja võimaldab liha sooldumisaega tunduvalt lühendada.
Pärast soolveest välja võtmist suitsutatakse liha saunas 48 tundi. Kuna lihale pole lisatud nitriteid, ei ole sink roosa, nagu suurtööstuste oma, vaid pigem hallikat värvi. Maitse viib aga keele alla.
Tarbijakaitseameti seisukoht on, et kui liha ei suitsutata tegelikult suitsusaunas, siis on nimetus “suitsusaunasink” eksitav. Sama meelt on ka veterinaar- ja toiduamet.
Maaleht kirjutas teemast ka aastal 2015, loe "Ostjaid petetakse võltsitud suitsusaunasingiga".
Toona selgitas VTA loomse toidu büroo peaspetsialist Kristi Kadak, et toidu märgistuse üldine põhimõte on, et märgistusel antud teave peab olema tõene ega tohi tarbijat eksitada. “Juhul kui nimetusele on lisatud sõna “suitsusauna”, viitab see eritöötlusele suitsusaunas,” tõdes ta.
