Jutud MRP kokkuleppest ilmusid juba 1920ndatel aastatel. Miks Eesti juhtkond neid ignoreeris?

Jutud sellest, et Saksamaa ja Nõukogude Liit võivad Poola ja Balti riigid ära jagada, ilmusid esimest korda juba 1920. aastatel seoses Rapallo lepinguga. Uuesti kohtas sellist kõmu 1937. aastal ning need intensiivistusid 1939. aasta suvel. Eesti juhtkond aga otsustas neid mitte arvestada.

Kui 1939. aasta 1. septembri hommikul saabus teade, et Saksa väed on ületanud Poola piiri ning nende riikide vahel on alanud sõda, oli uudis ärevaks kõneaineks ka Eesti sõjavägede staabis. “Peatselt pärast Ülemjuhataja saabumist staapi teatas tema adjudant, et Ülemjuhataja kutsub,” on meenutanud sõjavägede staabi 1. osakonna toonane ülem kolonelleitnant Alfred Luts.

Ülemjuhataja Johan Laidoneri tööruumi kogunesid sõjaminister kindralleitnant Paul Lill, sõjavägede staabi ülem kindralleitnant Nikolai Reek, välisministri abi Oskar Öpik, 3. diviisi ülem kindralmajor Herbert Brede ja sõjavägede staabi mitmed osakonnaülemad.