„Kuna maja jäi liiga tühjaks, siis mõtlesime, et võtame järgmise lapse,“ rääkis Juta. „Kuidagi naljakas on, kui neid nii vähe on siin.“

Ka Kaino sõnul oleks harjumatu, kui nelja lapse asemel oleks ühtäkki hoopis kaks. Nii hakkaski pere aprillis YFU kodulehel olevaid vahetusõpilaste ankeete uurima.

Ankeedile lisatud kiri räägib lapsest palju


Esimese lapse – Saksamaalt pärit Emma – võttis perekond oma juurde viie aasta eest. Kahe aasta pärast liitus perega Jaapani poiss Hinata ja möödunud õppeaasta veetis nende seltsis Tai tüdruk June. Nüüd oli taas aeg perre võtta poiss, kuid väljavalitud õpilase oli juba teine pere endale võtnud. Niisiis alustati uue vahetuslapse otsingut.

Pereema sõnul on väga oluline lugeda ankeedile lisatud kirja, mis annab aimu, kellega tegu on. „Naho puhul jäigi silma kiri perekonnale. Tundus, et ta on hästi avatud ja suhtlusvalmis. Selline, kes ei kao oma tuppa ära,“ selgitas ta, miks nad otsustasid jaapanlanna kasuks.

Pere sõnul vahetuslaps nende elu suurt ei muuda. „Ta on üks meie lastest, kes saab tähelepanu täpselt sama palju kui teised lapsedki,“ rääkis Juta. „Kui kõik koristavad, siis tema ka koristab. Kui tööd tehakse, siis aitab samamoodi nagu oma lapsed.“

"Kui vahetusõpilane tuleb, siis alguses on natuke võõras, aga paari päeva pärast saab juba pereliikmeks," ütles perepoeg Rauno. Vasakult: Lii, Juta, Rauno, Kaino, Naho.

Õpivad saunatama ja ahju kasutama


Vahetusõpilased saavad Loppide juures näha ka seda, milline näeb välja maaelu. Nimelt peab pere kolmandat aastat mahetalu – nad kasvatavad õunu, pirne ja kirsse. Eelmine aasta panid nad koos June’iga maha ka veidi sparglit.

Maaelu juurde kuulub ka saunas käimine. Meie külaskäigu ajal polnud Naho jõudnud veel saunas käia, kuid ta ütles, et ootab seda väga.

Perema Juta rääkis, et varasematele vahetuslastele on saun väga meeldinud. Samas meenutas peretütar Lii, et Saksamaa neiul Emmal oli alguses väga kuum ja ta ei saanud üldse aru, miks eestlased saunas käivad. Pereisa Kaino sõnul oli jaapanlane Hinata nende tasemel – ta nautis sauna väga ja käis heameelega talvel ka jääaugus.

Vahetusaasta annab noortele ka elulisi oskusi-teadmisi. Näiteks õppis June Eestis olles küpsetama. Tal oli küll kodus olemas pliit ja praeahi, kuid polnud neid kordagi varem kasutanud.

Kohale jõudes kohe kombainiga sõitma


Lisaks köögiviljadele kasvatab pere 270 hektaril teravilja ning Naho sai saabumispäeval kohe kombainiga sõita. „Muidu oli kogu vili üleval, aga spetsiaalselt jätsin ühe hektari koristamata, et talle sõitu teha,“ ütles Kaino.

Naho rääkis, et valis vahetusmaaks Eesti, kuna tema kooliõde käis eelmisel aastal siin ja postitas Instagrami pilte. Nahole jäi silma Eesti kaunis loodus ja ta ootab talve, et saaks minna suusatama.

Pereema Juta ütles, et suurlinnast päris Hinatale pakkus Eesti loodus samuti rõõmu – ilusate ilmadega jooksis ta paljajalu murul ning oli lummatud öisest tähistaevast.

Pärast vahetusaastat tuli poiss koos ema ja toona umbes kuueaastase õega Eestisse nädalaks tagasi, et teha ära eesti keele eksam. „Käisime Taevaskojas ja Hinata ütles õele, et hinga läbi nina. Tunne, kui puhas õhk on,“ meenutas Kaino.

Vahetusaasta on kallis lõbu


Kui perekonnal külas käisime, polnud Naho oma uues koolis – Ülenurme gümnaasiumis – veel käinud, kuid ta ütles, et ootab kooliaasta algust, sest soovib tutvuda paljude eestlastega ja saada uusi sõpru. Vanemate sõnul on koolialguse rutiin samasugune ka siis, kui peres on vahetuslaps – lapsed valivad välja, milliseid kooliasju on vaja, ning aitavad seda teha ka vahetusõel.

Lopid rääkisid, et YFU-ga vahetusõpilaseks minemine on üpris kallis lõbu ja nende lastest pole keegi näidanud üles initsiatiivi teises riigis õppida. Samas läks vanem poeg Laur koos Hinataga pärast vahetusaastalõppu kaasa Jaapanisse, Lii külastas Tais elavat June’i ning tänavu käis kogu pere autoga Saksamaal Emma lõpetamisel.

Noored üle maailma tulevad kogema tõelist Eesti elu
Sel aastal tulid vahetusõpilased Eestisse Jaapanist, Taist, Austraaliast, Saksamaalt, Austriast, Hispaaniast, Belgiast, USA-st, Mehhikost ja Uruguayst. Valikut põhjendades tuuakse peamiselt välja Eesti loodus ja IT areng, aga ka eestlaste laulutraditsioon.


Vahetusperelt ootame, et nad pakuks õpilasele eluaseme ja täis kõhu, aga ka toe ja turvatunde Eesti eluga kohanemisel. Taskuraha saadavad õpilasele tema vanemad ning selle eest tasub õpilane kõik muud isiklikud kulud. Tegelikult ootame peredelt, et nad elaksid oma tavalist igapäevaelu edasi, sest õpilased tulevadki siia, et kogeda tõelist Eesti elu.


Eleri Lepik, YFU assistent