Kriitilises seisus Keri majaka saatus sõltub poliitikute tahtest

Keri tuletorni põhjalik kordategemine maksab vähemalt kaks miljonit eurot. Pall on nüüd Toompeal poliitikute käes, kes peavad selle raha järgmise aasta riigieelarves leidma. Kahel varasemal korral on ajaloolise tuletorni saatuse peale vaid vilet lastud.

Keri tuletorni omanik on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Otseselt haldab seda Veeteede Amet, nagu paljusid teisigi majakaid Eestis. Nemad tegelevad ka tuletornide hooldamise ja restaureerimisega.

Viimati võeti ette Kihnu tuletorn, mis läbis põhjaliku uuenduskuuri. Kihnu tuletorn renoveeriti täielikult nii seest kui väljast. Lisaks uuendati kogu elektrilahendus ja remonditi ajalooline kõrvalhoone, kus praegu müüakse pileteid.
Kusjuures, ka torni vana kuppel renoveeriti täielikult. See võeti tornilt maha ja renoveerimistööd toimusid Tallinnas. Tulemus on väga hea ja kaugelt vaadates tundub kuppel justkui uus.

Töödega saadi valmis läinud aasta lõpus ja pärast seda avati Kihnu tuletorn taas külastajatele. Rekonstrueerimiseks kulus üle 700 000 eur

Keri tuletorni käis Muinsuskaitseamet viimati kohapeal vaatlemas 2014. aastal ja siis hinnati selle olukord avariiliseks

Kohtutud on korduvalt

Muinsuskaitseameti avalike suhete juht Madle Lippus teatab, et majakate tähtsuse ja säilimise vajalikkuse selgitamiseks on muinsuskaitsjad Veeteede Ametiga korduvalt kohtunud ning ta kinnitab, et amet tegutseb mälestiste säilimise nimel. Just nende taotluse peale eraldas Vabariigi valitsus tuletornide renoveerimiseks 2018. aastal täiendavad 1,5 miljonit eurot.

„Alles augustikuus selgitasime Veeteede Ameti inimestele, et uuest muinsuskaitseseadusest lähtuvalt neil endil eritingimusi tellida pole vaja. Need väljastab omaniku taotluse peale muinsuskaitseamet,” märgib Lippus.

Ta lisab, et Keri tuletorni puhul on eritingimused tegelikult 2005. aastal juba koostatud ning 2012. aastal on tehtud ka projekt.

„Saatsime selle info neile edasi ning loodame nüüd, et Veeteede Amet saab konserveerimise ning loodetavasti ka restaureerimisega kiiremini edasi liikuda,” kinnitab Lippus.

Remont maksab vähemalt kaks miljonit eurot

Veeteede ameti kommunikatsioonijuht Madle Puusepp märgib, et Keri tuletorni rekonstrueerimine on ameti jaoks praegu kõige prioriteetsem projekt, kuna tegemist on ühe peamise navigatsioonimärgi ja olulise kultuurimälestisega Soome lahes.

Suurte laevateede vahetus läheduses olev tuletorn teenindab nii Muuga, Kunda kui ka Sillamäe sadamatesse suunduvaid laevu, kui ka ida-läänesuunalist laevaliiklust.

Keri tuletorni rekonstrueerimise eeldatav maksumus on üle kahe miljoni euro. Madle Puusepp selgitab, et summa on nii suur seetõttu, et tuletorn on amortiseerunud, osa välisseinast on alla varisenud. Samuti suurendab maksumust tuletorni asukoht kaugel väikesaarel. Seetõttu on ehitustöödeks vajaliku ehitusmaterjali, tehnika ja inimeste transport väga kulukas.

„Torni seisukorda jälgitakse jooksvalt kogu aeg. Täname Keri Seltsi ning saarevahte, kes on pidevalt saarel ja annavad operatiivselt infot muutustest. Viimane tellitud põhjalikum torni ülevaatus toimus aastal 2012,” räägib Puusepp.

Loodame, et seekord tehakse positiivne otsus. Seda lootust toetab fakt, et tänu majanduskasvule on märgatavalt kasvanud sadamate käive ja külastatavus.

Madle Puusepp

Ta lisab, et tõepoolest on tänapäeval teoreetiliselt võimalik ning märgatavalt odavam paigalda Kerile lihtsalt toru, post, sõrestiktorn ja majakatuli sinna otsa panna. Siiski peab arvesse võtma, et Keri torn on oma arhitektuurselt ülesehituselt maailmas unikaalne. Tegemist on tunnustatud ja ainulaadse kultuuripärandi ja mereajaloo kontekstis olulise objektiga. Seetõttu Veeteede amet toetab igati tuletorni rekonstrueerimist.

Tuletorn on valitud rahvusvahelise organisatsiooni IALA (International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities — Rahvusvaheline Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Liit) poolt kogu maailma TOP 100 silmapaistvama ja erilisema tuletorni hulka.

Keri tuletorn on maailmas TOP 100 hulgas

Juhul, kui tuletorn saaks rekonstrueeritud, oleks seda võimalik ka avada kõikidele huvilistele. Samas nendib Madle Puusepp, et Veeteede Ameti omavahenditest ei piisa paraku torni rekonstrueerimiseks. Vastavad vabad vahendid puuduvad ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarves.

Siiski on Veeteede Amet riigieelarve koostamise raames esitanud täiendava rahastustaotluse, mille edukus sõltub riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia aruteludest valitsuses ja Riigikogus.
Veeteede Amet on Keri tuletorni rekonstrueerimiseks riigieelarvest raha taotlenud juba kaks korda, kuid siiani pole raha eraldatud.

„Loodame, et seekord tehakse positiivne otsus. Seda lootust toetab fakt, et tänu majanduskasvule on märgatavalt kasvanud sadamate käive ja külastatavus. Selle tulemusena prognoosime sel aastal planeeritust enam veeteetasu laekumist. Kogutavate veeteetasude eesmärk on hoida korras seda taristut, sh tuletorne, mida tasu maksvad laevad kasutavad,” kirjeldab Puusepp olukorda.

Ta lisab, et võrreldes Kihnu tuletorni rekonstrueerimisega on Keri tööde maht ja skoop oluliselt suurem, kuna torn on palju rohkem kahjustatud.

Keri tuletorni tehnilised andmed

Kuni 2007.a oli tuletornis kasutusel Nõukogude Liidu ajast pärit ringlatern ASA500, mille valgustugevus oli 4000 cd ja hõõglambiga 50 W.

2007–2014. aastal kasutati tuletornis Sabik LED ringlaternat LED350-4W, tarbitava koguvõimsusega 40 W ja valgustugevusega 4000 cd.

Alates 2014.a on kasutusel Sabik LED ringlatern E8276.W, tarbitava koguvõimsusega 20W ja valgustugevusega 4000 cd.

Tule nähtavuskaugus pimedal ajal 11 meremiili. Tule iseloom: LFFl W 15s (Plinktuli 2+13=15: 2 s valge + 13 s pime), põleb aastaringselt pimedal ajal.

Tule kõrgus veepinnast on 32,2 m. Tuletorni navigatsioonituli on tipptehnoloogia järgi ehitatud ning täiesti töökorras.

Allikas: Veeteede Amet