Geoloogiateenistus alustab üle 30 aasta riiklike maavarade uuringutega
Eesti Geoloogiateenistus sai riigilt ülesande viia läbi Eesti aluskorrakivimite geokeemilised uuringud. Tulemusi kaustatakse siinse kristalse aluskorra geokeemilise andmebaasi koostamiseks ja aluskivimite metalse maagistumispotentsiaali hindamiseks.
Jõhvi ja Uljaste puuraugud
Täna hommikul saabunud pressiteates seisis, et geofüüsikaliste uuringutega seoses on vaja teostada puurimistöid. Lisaks peavad puurimise käigus saadud puursüdamikud läbima kivimite geokeemilised uuringud tänapäevasel tasemel.
Uuringute läbiviimiseks puuritakse Jõhvi magnetanomaalia ja Uljaste polümetalse anomaalia uuringuruumidesse kokku 3 puurauku.
Kuna geoloogiateenistusel endal tehnika puursüdamike puurimiseks puudub, sõlmiti 9. septembril tööde tegemiseks lepingud Inseneribürooga Steiger.
Leping on sõlmitud ja selle järgi puurib Steiger Jõhvi uurimisalasse 2 ja Uljaste uurimisalasse 1 ca 700m sügavuse puuraugu. Geofüüsikalised ja geokeemilised uuringud viivad läbi Eesti Geoloogiateenistuse geoloogid.
Eesti Geoloogiateenistuse maapõueressursside osakonna juhataja Tiit Kaasik sõnas, et puurimiste eesmärk on eelkõige kontrollida varasemate puurimiste info õigsust ja saada värsket materjali täiendavate analüüside korraldamiseks kaasaegsete meetoditega.
„Üle 30 aasta alustame taas riiklike maapõueressursside uuringutega. Planeeritud Töö käigus kogutud info võimaldab anda täpsemad hinnangud nimetatud anomaaliate potentsiaali kohta. Aeg on edasi läinud ning täna ei ole varasemate uuringute täpsusaste enam piisav. Ka ei tehtud omal ajal kõiki analüüse ning ei määratud kõiki neid elemente, mis täna on muutunud huvipakkuvaks ja võivad mõjutada nende leiukohtade väärtust. Uute analüüside tegemiseks ei ole kahjuks võimalik kasutada varem puuritud puursüdamikke, kuna need ei ole suures osas säilinud,“ sõnas ta.
Uute puuraukude puurimistööd algavad oktoobris.
Hirmud fosforiidiuuringutest on alusetud
Eelmisel nädalal kirjutas Maaleht eraldi loo Jõhvi uurimisalasse tehtavate puuraukude kohta. Selles kummutavad geoloogid kummutavad hirmu, et Virumaale kavandatud puurimine võiks kaevud kuivaks jätta. Või tähendada salajasi fosforiidiuuringuid.
Artiklis kinnitatakse, et uurimise tulemusel teame kevadel hoopis paremini, kas Eestis võiks olla edasi uurimise ja kaugema kaevamise väärset rauamaaki või vaske, tsinki, muid metalle.
Eesti Geoloogiateenistuse direktor Alvar Soesoo ja tema kolleegid rõhutasid, et üks enesest lugu pidav riik peab omama ülevaadet oma maavaradest. Eriti veel taustal, mil maailma metallivarud vähenevad.
Seega toovad algavad uuringud ja puurimised riigile loodetavasti teavet meie rikkuste kohta.
