Osades suitsulihades oli vähkitekitavaid aineid üle kümne korra piirnormist rohkem

Maaleht kirjutas täna, et veterinaar- ja toiduameti poolt võetud proovidest selgus, et neis paljudes oli vähki tekitavaid PAHe üle normi, osades suitsulihades lausa normist üle kümne korra rohkem.

PAHid ehk polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud tekivad liha või kala grillimisel või suitsutamisel. PAHidest tasub hoiduda seetõttu, et neist 60 protsendil on tuvastatud vähkkasvajaid tekitav toime.

Veterinaar- ja toiduamet (VTA) võttis eelmisel aastal toidust PAHide sisalduse määramiseks 33 proovi lihatoodetest ja 12 proovi kalandustoodetest. Kolmandik ehk 11 lihaproovi ning üks kalaproov ei vastanud kehtestatud nõuetele. Lisaks on tänavu leitud neli norme ületavat lihatoodet.

Suitsuliha ja -kala puhul on piirnormiks kilogrammi toote kohta kaks mikrogrammi benso(a)püreen (kõige kantserogeensem PAH) ja 12 mikrogrammi nelja PAHi summana.

Mullustest suitsuliha analüüsidest selgus, et kolme toote puhul ületas nii benso(a)püreeni kui ka nelja PAHi summa piirnormi enam kui kümnekordselt. Ülejäänud toodetes oli PAHide sisaldus ja piirnormide ületus väiksem.

Suitsukala osas oli olukord parem, kuna mullu ja tänavu võetud proovidest leiti vaid üks toode, mille PAHide sisaldus oli piirnormist kõrgem (kuni kahekordne).

„PAHid ründavad meie rakkude pärilikkusainet DNAd, tekitades seal nn mutatsioone, mis on kasvajate tekke üheks aluseks,” selgitas Eesti Maaülikooli toidu- ja keskkonna toksikoloogia professor Tõnu Püssa nende mõju. Nagu paljud muud tavakogustes mürgised ained, pole algne molekul mis organismi jõuab, üldse ohtlik. Meie enda organism “aktiveerib” PAHi molekuli ja selline aktiivne vaheprodukt on võimeline edukalt reageerima rakutuuma DNA molekuliga, rikkudes selle ühel või teisel viisil.

„Loomulikult ei “õnnestu” kõik sellised rünnakud, rakul on ka omad kaitsemehhanismid, aga osa võib kahjuks õnnestuda ja mida rohkem neid ründajaid molekule on, seda suurem on tõenäosus, et kasvaja hakkabki arenema,” tõdes professor Püssa.