Valga Muuseum kutsub osalema kodukeediste konkursil
Eestlased on sahvrirahvas. Tänapäeval on meie elutingimused varasemaga võrreldes paranenud. Tänu tehnoloogia arengule on olemas võimalus isegi virtuaalsele sahvrile, mis lubab soovijatel oma marjatagavara paigutada riiulile mitmel viisil.
Moosi keetmine on tänaseni ikka rohkem naiste töö. Soovime ju perele ikka armastusega valmistatud mitmekesist toidulauda. Varem, kui polnud läheduses kauplusi ega sellist suurt valikut kui tänapäeva supermarketites, tuli perenaisel olla väga leidlik ja hoolas hoidistaja.
Magusaisu peletamiseks sõid lapsed sageli moosisaia või -leiba, see oli kommi asemel. Moos aga ei tähendanud alati seda, et suhkru tarbimine oli liialt kõrge. Marju säilitati üle talve ka ilma suhkruta.
Aino Kärema (79) meenutab, et moosi säilitati suures tammetünnis külmas sahvris. Põhiliselt jõhvika- ja pohlamoosi, kuhu juurde lisati tunde järgi porgandeid. Suhkrut ei pandud üldse ja moos säilis hästi. „Õuntega nii hästi läbi talve ei saanud, sest need tükkisid käärima,“ lisas Aino.
Tundsin huvi, kas lastel oli luba sahvrist moosi igal ajal võtta ja sain vastuseks: „Jah, võisime küll minna sahvrisse oma puuslusikaga ja otse tünnist moosi võtta. Eriti maitsev oli see siis, kui oli läbikülmunud ja siis üksteise võidu lusikaga kraapisime. Porgandid olid nagu kompvekid, neid pandi moosi piki viilu.“
Küsimusele, kas kodukeediseid siis üldse varem suhkruga ei tehtud, vastas Aino rõõmsalt: „Keedeti suhkrupeeti, seejärel aurutati, pandi purki ja söödi leivaga. Nii oli lastel maius olemas.“ Aino keedab moosi tänaseni ning kiidab, et leivaga on väga hea.
Pean tunnistama, et minu lapsepõlvemaius oli või ja suhkruga leib ning muidugi pannkook moosiga. Saada sinagi oma moos ja lugu Valga Muuseumi poole teele ja tule Mihklilaadal moose muuseumisse maitsma.
Vanad retseptid (1910 või vanemad)
Raamatust Koka = raamat. 1331 söögi-walmistamise õpetusega.
**Eesõpetus.
Kui sahwt walmis siis kallatakse kaunis kuumalt purkide sisse, ning lastakse enne kinni sidumist külmaks minna. Paksud sahwtid lastakse kausi sees külmaks minna ja pannakse siis purki, sest kuumalt purki pannes tõusevad marjad pääle ja alla jääb selge siirup. Sahwti pääle pandakse purgi laiune ümargune waha paberi ratas ehk kirjutuse paberi ratas, mis enne rummi ehk weega sulatatud salitsiilhapu sisse kastetakse, ehk ka kallatakse sula elaja raswa õhukene kord üle sahwti, ka on hää kui paks kord peenikest kuiwa suhkrut üle sahwti pandakse. Sahwti purgid, potid ja pudelid pestakse üks päew enne keetmist puhtaks, loputatakse külma weega, kus natukene salitsiilhaput hulka on segatud ära ja lastakse kummuli kuiwada. Kui sahwt katlast kausi sisse kallatakse siis ei panda mitte kaan pääle, sest sinna külge tekib auru läbi wett, mis tilga kaupa sahwti sisse kukub ning selle ära rikub, vaid pandakse puhas valge riie üle sahwti.
Pipra gurgid.
Wõetakse sügisel augusti kuu lõpetusel õige wäikesed gurgid, lõigatakse otsast nibud ära, pestakse puhtaks ja pandakse paariks päewaks soola wee sisse. Nüüd kallatakse tasakesi sõela pääle ja lastakse kuiwaks nõrguda. Pandakse siis waabatud poti sisse ja kallatakse nõrk üles keedetud ja jahtunud ätikas üle. Nelja päeva pärast tõstetakse need gurgid selle ätika seest wälja ja lastakse sõela pääl kuivaks nõrguda. Pestakse nüüd pott puhtaks ja pandakse gurgid uuesti sinna sisse, nende gurkide wahele raputakse walget pipart, sinepi teri, paar Türgi pipra kauna, natukene puhastatud ja libludeks lõigatud mädarõigast ja paar loorberilehte. Nüüd keedetakse uus õige kange ätikas ja kui ära jahtub, kallatakse üle nende gurkide. On külmaks läinud, siis seotakse paksu paberiga päält kinni.
Marjasahwt limonadi ehk napsi tarwis.
Wõetakse hästi punaseid kirsi marju, punaseid sõstraid ehk tikerberimarju pigistakse neid weini waadikese ehk waabatud poti sees katki ja lastakse nii kaua keldris seista kuni käärima lähewad. Kurnatakse nüüd wedelik läbi walge linase koti ja mõõdetakse klaasiga sahwtikatlasse, lisatakse siis niisama palju suhkrut juurde ja keedetakse wahtu wõttes hästi läbi, kallatakse puhta pudelite sisse ja kui külmaks läheb, lüüakse korgid pääle ja tehakse sula kirja lakiga kaela otsad kinni. Seda pruugitakse limonadi ehk napsu tegemiseks.
Pihlaka marjad sisse keeta.
4 naela suhkrut keedetakse 5 õlle klaasi weega wenivaks siirupiks, lisatakse 5 klaasi hästi walmid hoolega puhastatud pihlaka marjasid, mis enne pestakse ja sõelas kuiwaks nõristatakse, sinna hulka ja keedetakse wahtu riisudes nii kaua kuni marjad täitsa pehmed on. Nüüd kallatakse kausi sisse, lastakse külmaks minna, pandakse klaas purgi sisse ning seotakse päält, nii kui eesõpetuses** on öeldud, kinni.
* Ehk neid keedetakse järgmiselt:
Pandakse 9 toopi hästi walminud, puhtaid pihlaka marju arwata neljaks tunniks kausis sooja ahju küpsema, wõetakse wälja, õerutakse läbi sõela, mõõdetakse sahwti katlasse. Lisatakse iga naela sahwti pääle 1½ - 2 naela suhkrut juurde ja keedetakse siis paksuks wenivaks moosiks. Siis pandakse klaas purkide sisse, ja kui külmaks läheb, siis seotakse päält kinni ja hoitakse kuiwas ja jahedas kohas.
Õunad salatiks hapendada.
15 naela hääd rukki jahu segatakse keeva wett juurde lisades pehmlaseks leiwa tainaks, katetakse kinni ning lastakse mõni tund sooja koha pääl seista. Siis klopitakse weel niipalju leiget wett sinna juurde, et õige wedel wirre saab, nii arwata 2 pange wett ja 6 lusika täit suhkrut. Nüüd pandakse 30 toopi ilma wigata magushapu õunasid puhta waadikese ehk suurte pottide sisse, kallatakse see jahu virre sinna üle, seotakse puhta riidega kinni, pandakse weel laud pääle ja lastakse ligi kuu aega kuiwas keldris hapneda. Neid pruugitakse salatiks.
* Ehk tehakse neid järgmiselt sisse:
Pandakse puhta puuwaadikese ehk anuma põhja kord pestud mustasõstra ehk kirsi lehti, sinna üle üks kord ilmawigata, ühesuuruseid magushapu õunasid, nüüd jälle lehti ja õunasid, päälmine kord olgu lehed. Nüüd keedetakse tarvilik jagu vett ülesse, iga pange wee pääle lisatakse lusika täis soola juurde, lastakse nüüd ära jahtuda, kallatakse üle nende õunade, pandakse lepapuu lauakene üle, seotakse puhta riidega kinni ja lastakse hapneda. Neid pruugitakse salatiks.
* Wõib ka järgmiselt gurkidega segi sisse teha:
Raputakse puhta puuanuma põhja kaunis paks kord pestud mustasõstra ehk kirsilehti, katki lõigatud tilli warsi ja sinna üle pandakse kord ilusaid gurkisid ja ilma wigata hapuõunasid segi, nüüd jälle lehti ja teine kord õunasid ja gurkisid ja nii edasi kuni anum täis saab, päälmine kord olgu lehed. Nüüd keedetakse tarwilik jagu wett ja kallatakse üle nende õunade ning gurkide. Pandakse laud ja riie üle, lastakse hapnema minna ning pruugitakse mõlemaid salatiks.
Suur õuna kook.
16 loodi wärsket wõid õerutakse kausi sees wahule, segatakse sinna hulka: 5 lusika täit haput koort, 2 lusika täit suhkrut ja nii palju Moskva jahu, et nii kõwa tainas saab, mis laseb enda välja rullida. Siis kastetakse hoolega läbi, rullitakse jahuga üle raputatud laua pääle õhukeselt laiaks, lõigatakse kaks ühesuurust suurt ümargust ratast, teine pandakse plaadi pääle ja sinna üle poole tolli paksus kord kooritud, libludeks lõigatud suhkrut ja natukene kaneeli pulbriga segatud hapu õunasid. Nüüd pandakse see teine taina ratas sinna üle, määritakse toore munaga, raputakse wähe peenikest suhkrut pääle, ning küpsetakse paraja kuumusega ahjus helepruuniks ja nii et õunad pehmed on.
Ka wõib wõi taignast seda kooki küpsetada. Ploomi marjadest wõib ka sel moodil kooki küpsetada, neid kooritakse ära, wõetakse kivid wälja ja pandakse õunade asemel koogi sisse.
