Täna avatakse Hõimupäevad soome-ugri pühapaikade näituse ja põliskeelte konverentsiga
MTÜ Fenno-Ugria Asutuse koordineeritav soome-ugri rahvaid tutvustav festival toimub kogu oktoobrikuu vältel. Kõrghetk saabub oktoobrikuu kolmandal laupäeval kui tähistatakse hõimupäeva.
Hõimupäevad avatakse kolmapäeval 9. oktoobril kell 16 Tallinna Botaanikaaias näitusega "Uurali rahvaste looduslikud pühapaigad". Välja on pandud valik Hiite kuvavõistlusel osalenud ülesvõtteid soomlaste, saamide, vepslaste, karjalaste, isurite, liivlaste, komide, udmurtide, maride, ersade, merjalaste, hantide, metsaneenetsite, setode ja eestlaste pühapaikadest.
Näitusest ja pühapaikadest kõneleb Hiite kuvavõistluse žürii liige Patrik O´Rourke. Mari folklooriuurija ja rahvalaulik Anna Mišina esitab iidseid mari rahvalaule. Tallinnas on näitus esimest korda ja rohkem saab selle kohta lugeda SIIN.
Reedel, 11. oktoobril kell 10-17 toimub Eesti keele Instituudis ligi 100 osavõtjaga rahvusvaheline hõimupäevade konverents „Põlisrahvad ja -keeled globaliseeruvas maailmas. Väljakutsed, võimalused ja ohud“. Konverents keskendub kolmele teemale: keele prestiiži ja identiteediküsimused, mitmekeelsus ning tänapäeva digitehnoloogia võimalused ohustatud põliskeelte kaitsel ja säilitamisel.
Konverentsil osalevad ettekannetega põliskeelte ja -rahvaste eksperdid Eestist, Soomest, Venemaalt, Lätist ja Rootsist, lisaks toimuvad arutelud, mida modereerivad Sven-Erik Soosaar Eesti Keele Instituudist, Anna Verschik Tallinna ülikoolist ning Martin Ehala. Konverentsi kavaga saab lähemalt tutvuda siin.
Konverentsi üks moderaatoreid, Fenno-Ugria juhatuse ja ÜRO põlisrahvaste püsifoorumi liige Sven-Erik Soosaar sõnas, et nii konverents kui ka selle aasta hõimupäevad juhivad laiema publiku tähelepanu põlisrahvaste ja nende keelte olukorrale ning tutvustavad ettevõtmisi, mis püüavad parandada põliskeelte seisundit ja toetada nende püsimajäämist.
„Enamik soome-ugri keeli on põliskeeled. Paljud neist on ohustatud, kuid keele püsimajäämine ei sõltu ainult kõnelejate arvust, eelkõige on oluline lapsevanemate suhtumine oma emakeelde ja ühiskondlik suhtumine vähemuskeelte kõnelejatesse,“ rääkis Soosaar.
„Ka omariiklusega soome-ugri rahvaste keelte emakeelena rääkijate arv väheneb, mistõttu soome-ugri põliskeelte olukord peaks korda minema ka igale eestlasele, soomlasele ja ungarlasele.“
Oktoobri kolmandal nädalaõpul saavad kõik huvilised osa võtta hõimupäevade peakontsertidest, mis toimuvad laupäeval, 19. oktoobril kell 15 Eesti Rahva Muuseumis Tartus ning pühapäeval, 20. oktoobril kell 16 Vabal Laval Tallinnas.
Kontsertidele on tulemas rahvamuusikud Komi-, Mari- ja Udmurdi- ja Mordvamaalt ning Ungarist. Lisaks on oodata ka legendaarset saami muusikut Wimmet, kes astub ERMi silla-alal üles koos Tapani Rinnega, Tallinnas aga annab peakontserdi lõpus soolokontserdi. Kontserdid on tasuta või soodsate piletitega, mis on müügis Piletilevis.
Hõimupäevade raames etendub ka Jaan Toominga vepsa eepose „Virantanaz“ ainetel valminud teatrilavastus „Jumalad on maal!!!“ 16. oktoobril kell 19 Sakala 3 teatrimajas ning 19. oktoobril kell 12 ERMi teatrisaalis. Tallinna etenduse järel on publikul võimalus kohtuda ka eepose looja, vepsa teadlase Nina Zaitsevaga.
Põliskeelte aasta puhul on hõimupäevadel eriline koht ka kirjandusündmustel, kus kõlavad soome-ugri keeled. Samale teemale on pühendatud ka 21. oktoobril kell 19 ERR 1. stuudios toimuv kontsert sarjas HELIjaKEEL:
Hõimupäevade filmiprogrammis näeb aga üle hulga aja taas suurelt ekraanilt Vene režissööri Aleksandr Rogožkini mängufilmi „Kukulind“ (2002), kus peaosades säravad saami näitleja Anni Kristiina Juuso ning soomlane Ville Haapasalo. Film linastub 14. oktoobril kell 19 Tartu Elektriteatris ning 15. oktoobril kell 18 Tallinna Ülikooli kinos SuperNova.
Hõimupäevad on kõige olulisem soome-ugri rahvaid tutvustav ja koostööd edendav avalikkusele suunatud sündmustesari Eestis ja kogu soome-ugri maailmas. 2011. aasta märtsis võeti Riigikogus üksmeelselt vastu otsus tähistada hõimupäeva iga aasta oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäeva ning lipupäevana. Hõimupäevade tähistamise traditsioon sai alguse 1931. aastal, kuid katkes nõukogude ajal. Taasiseseisvumise järel hakati taas hõimupäevi tähistama 1991. aastast.
Programm SIIN.
