FOTOD | AS Tere juhatuse esimees Ülo Kivine: Tooge oma toorpiim meile!
Täna toimus Tallinnas Tere ja Farmi piimatööstuste pressikonverents. Maaleht oli kohal ja annab räägitust ülevaate.
„Põlva tehas on täna ainuke piimatööstus Eestis, kes suudab vastu võtta veelgi rohkem piima ja seda on meil plaanis ka teha, sest meie tehasel läbilaskevõimekust jätkub,” teatas Ülo Kivine Tallinnas peetud nõupidamisel.
Küsimusele, kuidas AS Tere maksab põllumeestele tagasi oma võlad ehk aastate jooksul maksmata jäänud piimaraha, vastas Ülo Kivine järgmiselt: „Me täidame oma kohustusi. Täna oleme maksegraafikus ja meil ei ole hetkel selliseid probleeme, kui meil olid mõned aastad tagasi.” AS Tere juhataja lisas: „Ma usun, et oleme põllumeestele ikkagi väga head koostööpartnerid.”
„Piimanduse ekspordiga on meil kõik hästi, see on paarkümmend protsenti kogu ekspordist, aga kahjuks on osa sellest toorpiim,” rääkis oma ettekandes Ülo Kivine. Suurtööstuse juhina tunneb ta muret selle üle, et sellest väljaveetavast toorpiimast võiks ju Eesti piimatööstused teha lisandväärtusega tooteid. Kivine tõi esile, et piimanduses tegutseb praegu 44 tööstust ja tööd saab üle 2000 inimese.
„Me ekspordime oma lõssipulbrit Jaapanisse, Vietnami, Euroopasse. Meie ettevõte tahab varuda üha enam piima, sest loodame olla eksportturgudel veelgi aktiivsem ja samuti ka siseturul,” rõhutas Kivine.
Kivine tõi ka esile, et väga paljud töötajad piimanduses tegelevad tooteraendusega, et tuua uusi põnevaid tooteid nii koduturule kui ekspordiks. Nii on Farmil valminud viimase uudistootena uus tervislik toorpuder, kus jogurtile on lisatud kaerahelbeid, seemneid, marju ja puuvilju. Tere juhataja on seda meelt, et toorpiima ekspordi asemel võiks seda üha rohkem kodumaistes tööstustes väärindada.
"Riik, kes oma põllumehi ei toeta, hävitab põllumajanduse"
Riigi panuse osas jäi Kivine kriitiliseks. Eestile on piimandus ülioluline, sest iga kolmas euro põllumajanduses tuleb piimast. Kuid Euroopa põllumajanduspoliitikas on Eesti alla jäänud ning see on Kivise sõnul Eesti piimakarjale väga ohtlik.
„Sektori käekäiku mõjutavad nii võimalikud uued tollid suurriikide vahel kui ka Euroopa Liidu uus eelarveperiood, kus Eesti on seni selgelt olnud viimaste toetusesaajate seas,“ ütles Ülo Kivine.
„Eesti põllumajanduse saatus sõltub piimatootmise võimekusest. Eestit võib pidada maailma piimakaubanduse osaks, kuid oma 238 miljoni euro suuruse kogutoodangu väärtusega moodustame Euroopa Liidu piimatoodangu väärtusest vaid 0,4%, mis on olematu ning piltlikult öeldes piimasõjas, kus kõik riigid püüavavad saavutada teistest paremat tulemust, oleme meie viimased – me oleme sõja kaotanud, alla andnud,“ jätkas ta.
Kivise hinnangul on Eesti jäänud igaveseks tagaajaja rolli, kui ei tehta midagi tulevikus teisiti. Teisiti teha on aga järjest raskem. Ainuüksi ekspordi suurendamine on tänu pinevale poliitilisele olukorrale üha keerulisem, sest turgusid mõjutavad hiljutised poliitilised keerdkäigud väga tugevalt.
Võtmeküsimuseks saab, kuidas uue olukorraga kaasnevaid võimalusi hästi ära kasutada ja kuidas ohtusid ennetada. Turgude sulgemise asemel peab neid avama. Nõudlust on, aga seda ei saa rahuldada.
"Teised Euroopa riigid - vastupidiselt Eestile - toetavad aina rohkem oma põllumehi. Tänastes oludes on see väga tark ja mõistlik poliitika. Raskused on põhjustanud poliitika ning poliitika peab need lahendama," oli Kivine veendunud.
Samas lisades, et riigi peale ei saa lõputult lootma jääda ning ellu jäävad vaid need ettevõtted, kes suudavad iseseisvalt areneda. Kaasata tuleb ka endast targemaid – koostöös teadusasutustega sünnivad tooted, mis turul hästi eristuvad.
Piimatoodete ja teiste kergesti riknevate toodete eksport küllastunud Euroopa turust kaugemale on samuti väljakutse, millega lähitulevikus tuleb rinda pista.
"Ekspordi potentsiaaliga funktsionaalsete piimatoodete arendamine peab aga käima käsikäes tootmise automatiseerimisega. Nii väheneb palgakulu ja suurenevad efektiivsus, kiirus ning paindlikkus tootmises," lisas Kivine.
