Millist tüüpi toidualaste pettustega tarbijaid lollitatakse?

Erinevaid võimalusi, kuidas toiduga petetakse, jagas Maalehega veterinaar- ja toiduameti jurist Kristel Kuklase.

• Segamine (väärtuslik tooraine segatakse madala kvaliteediga ja vähem väärtuslikuga, nt oliiviõli).
• Aseainete kasutamine (oluline koostisosa asendatakse vähem väärtuslikuga, nt tärklis, jahu, lehmapiima kasutamine pühvlipiima asemel mozzarella’s).
• Keelatud lisaained (tootele kvaliteediomaduste tõstmiseks teavitamata aine lisamine seda märgistusel kajastamata või ebatavalise/teavitamata tootmisprotsessi rakendamine, nt melamiin proteiinisisalduse jaoks, värvained vürtside puhul, lisaained ja süsihappegaas tuunikalas värskuse saavutamiseks, deklareerimata kuumutamine või külmutamine).
• Valemärgistus ja eksitavad turundusväited (geograafilise päritoluga eksitamine, tootenimi, säilivusaeg, koostisainete sisaldus ja maht, terviseväited).
• Intellektuaalse omandi väärkasutus (kaubamärgi või brändi nimetus, pakendamine, retsept, tootmine).
• Dokumentide võltsimine (lepingud, tõendid ja sertifikaadid).

Maaleht kirjutas, et maailmas levivad ulatuslikud toidupettuste skeemid, mis ei jäta puudutamata ka Eestit. Ametnikud pingutavad, et neile jälile jõuda, kuid politsei jaoks on tegu uue teemaga. Loe lähemalt artiklist "Toidupettustele õhutavad suur kasu ja väikesed karistused".