25 aastat tagasi sündis Eesti kõige menukam viiner
HKScan Estonia tootearendusjuht Sille Villem avalikustas Rakvere viineri loo. Kõik sai alguse sellest, et 1990. aastal valmis Rakveres Euroopa tasemele vastava tehnoloogiaga moodsaim ja suurim lihatööstus Baltikumis – see oli uus algus Rakvere Lihakombinaadile. Moodne tehnoloogia ja sisseseade võimaldas muuhulgas hakata tootma viinereid.
90-ndate aastate alguses olid Rakvere tootevalikus kõige tavapärasemaks viinerid, mille pikkus oli umbes 9 cm. 1992. aastal tulid aga Rakvere toonased tootearendajad ideele tuua müügile lühemad viinerid, mida oleks mugavam tarbida. Täiesti uue viineri maitsekombinatsiooni loomiseks käisid tootearendajad mitmeid kordi Soomes, sest meil Eestis uudseid maitselahendusi sel ajal veel ei pakutud.
Mitmete degusteerimiste tulemusena valiti lõpuks ühe Soome maitseainefirma sortimendist välja sobivaim maitseainesegu ja sündinud olidki uued, umbes 7 cm pikkused viinerid, mis oma tavapärasest lühema pikkuse tõttu said nimeks ”Rakvere miniviinerid”. Miniviinerite retsept kinnitati 01.02.1993. Miniviinereid müüdi alguses ainult nö lahtiselt, kaalukaubana.
Uues pakis on viinerid alasti
Umbes aasta pärast miniviinerite müügi algust muudeti viineri nimetust, kuid retsept jäi samaks - 1994. aastast kuni tänaseni kannab toode nime ”Rakvere viiner”. „Rakvere viiner võitis kohe oma heade maitseomadustega tarbijate südame ja tootmismahud kasvasid hüppeliselt,” edastas Sille Villem. Uudistootega osaleti 1994. aastal ka Toiduliidu poolt korraldatud Eesti Parim Toiduaine konkursil, kus ”Rakvere miniviiner” saavutas lihatoodete kategoorias 2. koha.
Kui alguses müüdi viinerit vaid nö lahtiselt, siis peale 1995. aastat lisandusid moodsad pakkelahendused: hulgipakina umbes 3 kg gaasipakend ja jaepakina vaakumpakend, milles olid viinerid üksteise kõrval reas nagu padrunid.
2002. a. novembris jõudsid Rakvere viinerid tarbijani uudses ja mugavas nn flow-pakendis ehk kilest vormitud kotikeses. Selles pakendis hakati Rakvere viinereid müüma esimest korda ilma kileta. Igale viineripakile oli lisatud retsept, mis andis toiduvalmistamiseks ideid ja innustas katsetama.
2008. aastal sai teoks suurim investeering Rakvere lihatööstuse ajaloos - kogumahuga 8,3 miljonit eurot, millega panustati Rakvere viineri kvaliteeti ja tulevikku. Ehitati viinerimaja, milles alustas tööd ülimoodne viineriliin, mis võimaldas kasvatada tootmismahtu ja pakkuda püsivalt kõrge kvaliteediga viinereid.
„Rakvere viineri retsept on olnud ettevõttes püha ja puutumatu kõikide nende aastate vältel, sõltumata ettevõtte juhtkonnast või Eesti majanduse käekäigust,” kinnitas Sille Villem. Vaid üks retseptimuudatus on tehtud aastate jooksul - tulles vastu tarbijate soovidele, võeti 2010. aastal Rakvere viineri maitseainesegust välja kunstlik lõhna- ja maitsetugevdaja E621.
Lõviosa viineritest müüakse kooritult
„Kokku müüme Eesti turul aastas u 900 000 kg erinevates pakendites Rakvere viinereid,” rääkis tootearendusjuht. 2019. aasta müügistatistika järgi müüdi 93% Rakvere viineritest koorituna nii gaasikeskkonnas tugevas karbis kui pehmes flow-pakendis. Ülejäänud 7% Rakvere viineritest jõuab tarbijani hulgipakendis kile sees ehk koorimata.
„Eesti tarbijate eelistused mugavuse suunas on viimase kuue aasta jooksul selgelt kasvanud, sest näiteks 2013.a. müüdi vaid 74% Rakvere viineritest koorituna,” täpsustas Villem. „Rakvere viiner on püsinud turul üle 25 aasta ja on üks populaarsemaid tooteid Rakvere valikus ja tarbijate tõeline lemmik peatselt juba kolm aastakümmet.”
Loe ka artiklit: "NOSTALGIALAKS | Arva ära, milline suupoolis on eestlaste lemmik olnud kõige kauem!".
