Saaremaa ettevõte: kasutame Ukraina võõrtööjõudu, kuna nooremal põlvkonnal on kadunud kohusetunne
Kõrgete tööjõukulude kõrval on tööjõupuudus teine ettevõtjaid kaua kimbutanud probleem. Põhjused ei ole seejuures ainult puudulikus kvalifikatsioonis. Pigem paneb imestama Eesti noorte suhtumine ja tööharjumused.
„Nooremal põlvkonnal on tööl käimise kultuur kadunud. Kohusetunnet ega vastutust ei ole. Me oleme valmis inimese koha peal ise välja koolitama, kuid sellegi poolest on sobivaid töötajaid pea võimatu leida,” sõnas Läets neljapäeval, 17. oktoobril toimunud Eesti toidutootjate pressikonverentsil
See on viinud Saaremaa Lihatööstuse välistööjõu palkamiseni. Tänasega töötab ettevõttes kümme ukrainlast. Üldpildis on nende tööeetika ja vastutustunne väga kõrge. Ette on tulnud vaid üksik erand, kuid tema saadeti koju tagasi.
Ukraina tööjõudu motiveerib siinne palk, mis on kolm-neli korda suurem kui nende kodumaal. Samas ei ole üheksa kuud, mil ajutise tööloaga välismaalane Eestis viibida võib, kaugeltki piisav tootmisettevõtte toimima saamiseks.
„Selle ajaga õpitakse amet selgeks ja siis on vaja tagasi kodumaal käia. Tihti tagasi enam ei tulda. Rahakott on paks ja otsustatakse pere luua või edasi liikuda,” rääkis Läets.
Seetõttu on tegu tööjõuprobleemi ajutise leevendusega, kuid pikemas perspektiivis viljatu lahendusega.
Teine konarus, millega ukrainlaste värbamisel tuleb arvestada, on keelebarjäär. Inglise keelt nad ei räägi. Samas eestlastele on kaugeks jäänud vene keel. Tekivad mittemõistmised ja põrkumised.
„Pigem on ukrainlaste suhtumine siia tööle tulles, et millal teie, eestlased, vene keele ära õpite,” ilmestas Läets.
