Indrek Kasela: edaspidi peavad toiduohutuse eest vastutuse võtma ka jaeketid
Kasela hõikas möödunud nädalal Eesti toidutootjate pressikonverentsil välja ettepaneku jagada tulevikus toiduohutusvastutus kõikide tarneahela lülide vahel. Idee on ajendatud M.V.Wooli juhtumist.
Soome eeskuju
„Kauplused peavad siin endale ka tuhka pähe raputama. Lõpuks vastutavad nemad oma kliendi ees, toode on ju nende letis. Ei saa nõuda toodetelt kehtivusaega, mis eirab loodusseadusi. Alternatiiv on lisada säilitusaineid või pesta kala klooriga - kas see oleks parem variant,” sõnas Kasela.
Eriti oluline on, et kauplus jälgiks toodete säilitamistingimusi. Anult ISO standarditest ei piisa. Piima- ja lihatoodetes pole võimalik värskele tootele anda 3-4 nädalat säilivusaega. Samuti pole see võimalik kalatoodetes. "Värske toode peab olema värske, mitte kuu aega vana,” rõhutas Kasela.
PR Foodsi juht lisas, et M.V.Wooli juhtumis on positiivne näha seda, et tootja ise võttis ohjad enda kätte ja tegi kaupluste tegemata töö ara. See tähendab, et kutsus tooted tagasi ja teeb oma tehase korda. Samas on kaupluste ebamäärane seisukoht põhjustanud selle, et tarbija ostab kala vähem hetkeliselt.
Positiivse näitena tõi ta Soome. Sealne terviseamet on teinud soovitusliku ettepaneku, mida järgivad kõik poed - õrnsoola kalatoodete soovituslik säilivusaeg ei ületa 14 päeva. Seejuures käivad Soome kohalikud ja rahvusvahelised ketid regulaarselt tootjate juures ning viivad läbi auditeid.
PR Foodsi gruppi kuuluva Saaremaa Heimon Kala tehas sai endale BRC sertifikaadi (British Retail Certificate), ilma milleta ei ole üldse võimalik suurtele kettidele müüa. Samuti on grupp rajanud oma labori, et omada täielikku kontrolli sissetuleva kala, tootmise ja väljamineva toodangu kvaliteedi üle.
Selver kontrollide karmistamist ei poolda
Selveri juhatuse liige Kristi Lomp leiab, et Eestis kehtiv enesekontrollisüsteem on nii heal tasemel, et selle täitmine tagab toiduohutuse täielikult.
Samuti ei poolda ta pakendatud hankija toodete osas korduslikku lauskontrolli kaubanduses.
"Nimetaksin seda ülereguleerumiseks," sõnas ta.
Lompi sõnul teeb Selver oma poodides toodetud kaubale (lihaleti, kalaleti, pagarileti tooted) regulaarseid katseid.
"Meil endal laborit ei ole, katsed tehakse erapooletus laboris," lisas ta.
Regulaarselt kontrollitakse vaid hankijate poolt tuleva kauba vastavust temperatuurinõuetele ning taara puhtust. Rikkumiste puhul võetakse koheselt kasutusele meetmed.
"Mittekorrektse temperatuuriga tulnud kaup saadetakse hankijale ukse pealt täies ulatuses tagasi," rääkis Lomp.
