Tänavuseks rahvapõllumeheks valiti kartulikasvataja Gustav Põldmaa
Gustav Põldmaa oli ise päris üllatunud, et tema poolt nii palju hääli anti ja ta rahvapõllumehe austava tiitli sai.
“Ju siis tuntakse mind nii palju ja võib-olla anti hääli ka seepärast, et rahvas armastab eesti kartulit,” teatas Lääne-Virumaa põllumees.
Maalehe veebihääletuse vastu tundis huvi üle kümne tuhande lugeja, oma hääle andis rahvapõllumehele ligi kolm tuhat inimest ja 21% neist häältest läks Lääne-Virumaa kartulikasvatajale.
“Mulle meeldib kartul ja kodumaine kartul on eriti hea,” teatas üks veebihääletaja.
Kartulikasvatajate eestvedaja
“Tänavu sain oma põldudelt keskmise saagi, umbes 40 tonni hektarilt ja kogu saagi turustan tulundusühistu Talukartul kaudu,” ütles rahvapõllumees 2019. Esimest korda töötas tema põldudel tänavu uus kartulivõtukombain Grimme, mis kiirendas kartulivõttu tunduvalt.
Gustav Põldmaa on kartulikasvatajate seas tuntud tegija ja ühtaegu ka põline talupidaja, kes kuulub TÜ Talukartul kaudu ka Eestimaa Talupidajate Keskliitu. Kuna kartul on eestlaste toidulaual ikka au sees olnud, võitiski just kartulikasvataja rahva poolehoiu.
Põldmaa juhib juba aastakümneid Lääne-Virumaal firmat K&G Saarelt OÜ, kus tänavu kasvatati kartulit 101 hektaril. Põldmaa põldudel kasvas nii seemne- kui ka toidukartuleid, kokku üle kümne sordi.
Gustav Põldmaa peab väga oluliseks ka ühistööd ja meeskonnatööd, ta on TÜ Talukartul juhatuse esimees. Talukartuli kaudu turustab ta kogu oma toodangu.
Peale selle kasvatab tänavune rahvapõllumees koos vennaga umbes 1000 hektaril teravilja.
Ta meenutas oma ettevõtmiste algusaega. “Kui Vene aeg lõppes, sain ma 30 ha põllumaad tagasi. Vend Kulle sai tagasi vanaisa maad, panime talumaad kokku, kasvatasime kartuleid ja pidasime 60–70 lüpsilehma.”
Praeguseks on sellest välja kasvanud üle tuhande hektari maid hariv firma, kus teine põhiline tootmisharu kartulikasvatuse kõrval on teraviljakasvatus. Teraviljakuivati asub Laekveres ja vilja kasvatatakse Lääne-Virumaa ja Viljandimaa põldudel.
Investeerinud üle miljoni euro
Aastakümnetega on kartulikasvatust meie kunagises kartulivabariigis kõvasti vähemaks jäänud. Selle eest, et meie toidulaual ikka kodumaal kasvatatud mugulaid oleks, seisavad eesliinil üksikud entusiastid, kes on tootmisse kõvasti investeerinud.
“Sel aastal soetasime uue kartulikombaini, mis maksab pool miljonit,” teatas Gustav Põldmaa. Ta lisas, et varem on soetatud kartuli mahapaneku tehnoloogia ja igal aastal tehtud investeeringuid.
“Ostame ka uusi sorte sisse, igal aastal umbes 20–30 tonni eliitseemet,” nimetas Põldmaa. “Kui suudame investeerida ja toodangu müügist vee peale jääda, siis suudame ka väliskapitali survele vastu pidada.”
Uus hoidla ehitati Simunasse viis aastat tagasi, sinna on paigaldatud uus ventilatsioonisüsteem ja seal ladustatakse põhiliselt seemnekartulit. Toidukartul läheb Roosna-Allikule Talukartuli tootmistsehhi. TÜ Talukartul, mis ühendab ligi paarikümmend talunikku, on Eesti suurim kartuli hoiustaja, pakendaja ja turustaja.
“Oleme seemnekasvatajad ja igal aastal peame katsetama sorte, sest mõni sort sobib meile, mõni mitte,” selgitas Talukartuli juhatuse esimees.
Kavatsetakse eksportida Ukrainasse
“Rahva lemmiksort on jätkuvalt ‘Red Lady’, aga väga palju ostetakse ka ‘Flaviat’,” avas Gustav Põldmaa kartulituru praegust seisu. Ta loetles, et väga hea kartulisort on ka ‘Lilli’ ja palju ostetakse ka väärt pudrukartulit ‘Afra’.
“Tänavu on lootust, et hakkame Talukartuli kaudu eksportima oma kartuleid ka Ukrainasse,” tõi rahvapõllumees esile.
Kogenud kartulikasvataja lisas, et mahepõllumeestel soovitab ta hakata kasvatama ‘Carolust’, mis on tõeliselt hea mahesort. Põldmaa arvates võiksid mahetootjad kasvatada ka ‘Red Ladyt’.
Kevadel pani Põldmaa katseks maha ka uue sordi ‘Queen Anne’. Küsimusele, kuidas kuninglik kartul kasvas, vastas Põldmaa, et tänavu kasvas ‘Anne’ alles seemnepõllul ja alles järgmisel aastal läheb tootmisse.
Ehkki tegemist on Saksa kartulisordiga, on rahva seas juba hakanud levima arvamus, et ‘Queen Anne’ sai nimetuse meie roosiaia kuninganna Anne Veski järgi. Rahvapõllumees ei osanud selle kohta midagi arvata, kuid avaldas lootust, et ehk Anne Veski jõuab kunagi ka nende kodukandi rahvale esinema.
Gustav Põldmaa annab Lääne-Virumaal Simunas tööd viiele inimesele ja kasutab tootmises tänapäevast tehnoloogiat. Konkursile “Aasta põllumees 2019” esitas Gustav Põldmaa kandidatuuri Virumaa Põllumeeste Liit.
