Rimi ja Selver laidavad Kasela mõtte maha: toidukontrollid on jaotatud õiglaselt, jaeketid suuremat vastutust võtma ei pea
PR Foodsi juht Indrek Kasela tegi ettepaneku tulevikus jaotada toiduohutuskontrollid võrdsemalt kõikide tarneahela lülide vahel. See tähendab vähendada tootjate ainuvastutust ja võtta senisest rohkem luubi alla jaeketid.
Selveri juhatuse liige Kristi Lomp laitis mõtte maha, kuna see soodustaks üleregulatsioone (vt eelmine viide).
Algis Murumaa Rimist nõustus, et praegusel kujul on kontrollid proportsionaalselt paigas. Pigem saab teha märkuse VTA-le, et nad on osa enda ülesandeid jaekaupmeeste kanda jätnud.
3162 laboratoorset analüüsi, lisaks VTA ja Põllumajandusameti kontrollid
Rimi viib oma logistikaahelas ja kauplustes läbi regulaarseid kvaliteedikontrolle. Kõik laod Eestis, Lätis ja Leedus omavad logistika ja sisseostu tegevustele BRC kvaliteedisertifikaati. Kõikides poodides on kasutusel Rootsi jaekaubanduse enesekontrolli standard ja nende tegevust kontrollitakse regulaarselt.
„Rimil on selle tagamiseks koolitatud töötajad ja mitmed sisemised kontrollid ja analüüsid. Näiteks 2018. aastal viisime oma kauplustes ja tootmises läbi 3162 laboratoorset analüüsi,” sõnas Murumaa.
Lisaks Rimi oma kontrollile auditeerib VTA kõiki suuri kauplusi regulaarselt kaks korda aastas ja väikseid üks kord aastas. Põllumajandusamet kontrollib vastavalt oma plaanile puu- ja juurviljade nõuetekohasust.
„Kui erandiks olevad kõige suurema riskiga tootmisettevõtted, nagu liha ja piim kõrvale jätta, siis teisi tootjaid kontrollib VTA minu varasema tootmisettevõtete kvaliteedijuhtimise kogemuse kohaselt keskmiselt kaks korda aastas,” rääkis Murumaa.
Tülikas suhtlus jäetakse jaekauplejatele
Lisaks märkis Murumaa, et ametnikud võtavad pahatihti jaeketist kontrollimiseks tooted, mis on tootja poolt valesti märgistatud. Ettekirjutus noil puhkudel tehakse aga jaemüüjale.
„Selle asemel, et tootjale öelda, et nad peavad oma pakendi märgistuse korda tegema, ütlevad ametnikud jaekaupmehele, et meie nõuaks seda tootjalt. Lisaks peame tootjat kontrollima, et nemad oma pakendi märgistuse nõuetekohaseks teeksid. Seega on meie kogemus pigem vastupidine – VTA nõuab kontrollides jaekaupmeestelt kontrolle, mis ei ole üldse meie vastutusala,” sõnas Murumaa.
„Leian, et riikliku järelvalve poolt tootjapoolsete vigade avastamisel oleks nende korrigeerimiseks mõistlikum ja efektiivsem suhelda ametnikul otse tootjaga ja mitte mängida läbi jaekaupmehe n.ö. telefonimängu,” lisas Murumaa.
