NATO 1. alaline miinitõrjegrupp on alates 14. oktoobrist Eestis kontrollinud üle 93 ruutkilomeetri merepõhja, mis on võrdne 13 000 jalgpalliväljaku suuruse alaga. Senise töö käigus on kaardistatud ning identifitseeritud ligi 200 meres olevat lõhkekeha sarnast objekti. Kinnitatud leidude hulgas on mitmeid miine ja torpeedosid, mis pärinevad kõik Teisest maailmasõjast.

Merel opereeriv NATO üksus on Paldiski lähedalt tuvastanud kaks Saksa päritolu G7 torpeedot, millest igaüks sisaldas 450 kilogrammi lõhkeainet. Lisaks tuvastati kolm Soome päritolu S-38 miini, igaühes 200 kilogrammi lõhkeainet. Leidude hulgas on ka Saksa EMS kontaktmiin ning 450 kilogrammi lõhkeainega Saksa MTA torpeedomiin. Enamus lõhkekehadest on juba rahvusvahelise üksuse poolt kahjutuks tehtud, ülejäänud lõhatakse Eesti mereväelaste poolt.

NATO 1. alaline miinitõrjegrupp saabus Tallinnasse visiidile 11. oktoobril. Lisaks koostööharjutusele viivad liitlased 25. oktoobrini Eestis läbi ajalooliste lõhkekehade kahjutuks tegemise operatsiooni. Üksusesse kuuluvad staabilaev HDMS Thetis ning miinijahtijad FGS Weilheim, LVNS Talivaldis, BNS Narcis, HNOMS Rauma, HMS Cattistock ja HNLMS Urk.

NATO merelise väejuhatuse alluvuses olevad sõjalaevade grupid osalevad erinevatel liitlas- ja partnerriikide poolt korraldatavatel õppustel, harjutustel ja operatsioonidel. NATO 1. alaline miinitõrjegrupp on miinitõrjealase kompetentsiga valmidusüksus, keda allianss võib lühikese etteteatamisajaga erinevatesse maailma paikadesse ülesannetele saata.

Eesti merevägi on osalenud NATO miinitõrjegrupi töös üle kümne aasta. NATO 1. alalist miinitõrjegruppi juhtis alates 2016. aasta juunist kuni 2017. aasta juunini Eesti mereväeohvitser. 2017. aasta esimesel poolaastal olid ka NATO üksuse juhtstaabi liikmed Eesti mereväelased.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena