Kanepi vald kaotas kohalike palvel pilkava külanime Soodoma
Issand, plaanides Soodoma ja Gomorra linnad maa pealt pühkida, ütles Aabramile: „Hädakisa Soodoma ja Gomorra pärast on suur ja nende patud on väga rasked! Seepärast ma lähen alla ja vaatan, kas minuni jõudnud kisa kohaselt on nad teinud kõike seda või mitte. Ma tahan seda teada!”
Tema vestluskaaslane Aabraham oli skeptiline: „Kas tahad tõesti hävitada õige koos õelaga? Vahest on linnas viiskümmend õiget? Kas tahad siis need hävitada ega taha paigale andeks anda nende viiekümne õige pärast, kes seal on?"
Issand lubas talle, et kui leiab Soodoma linnast viiskümmend õiget, siis annab ta nende pärast andeks kogu paigale. Vestluse käigus vähendas ta kvooti kümnele.
Ent lõpuks hävitas ta Soodoma linna ikkagi, kasutades selleks tuld ja väävlit. Nüüd jõudis järg Soodoma külani.
Augusti lõpus esitasid piirkonnaga seotud inimesed Kanepi vallavolikogule ja vallavalitsusele taotluse ajaloolise Erastvere külanime ennistamiseks 1977. aastal pandud pilkenime Soodoma asemele. Taotluse kohaselt soovitakse külanime muutmist, kuna ajalooliselt on praeguse Soodoma küla territooriumi nimeks olnud Erastvere.
„Külarahvas on ammu seda meelt olnud, et Erastvere küla tuleb taastada ajaloolistes piirides. Mis saab volikogul selle vastu olla?” põhjendas volikogu otsust Kanepi vallavolikogu esimees Kaido Kõiv ajalehele Lõunaleht. „Allkirjade kogumist polnuks vaja korraldada, piisanuks ka lihtsalt avaldusest.”
1977. aastal ENSV kohanimekomisjoni poolt antud nimetus Soodoma ei olnud varem sealkandis küla nimeks olnud. Soodomaks kutsuti üksnes pilkena endises Erastvere vallas asunud rida popsitalusid.
Otsus küla nimetus kaotada jõustus teatavakstegemisel. Volikogu otsust kommenteeris ka vallale kirja koostanud ajaloolane Milvi Hirvlaane:
Erastvere nime mainiti 15. sajandil
Viiendat põlvkonda Erastveres elava Hirvlaane koostatud pöördumises on nime muutmise vajadus põhjalikult lahti kirjutatud.
„Erastvere küla oli suur ja arenenud põllumajandusega ning aktiivse ühiskondliku tegevusega küla, kust tulid esimesed seaduseloojad (August Arras, Konrad Arras ja Paul Leis) Asutavas Kogus, Riigikogu I, II, III koosseisus. Siit võis tuleneda ka poliitiline viha selle eduka küla vastu ja neid ,,karistati" küla hävitamise ja sellelt ajaloolise nime äravõtmisega, selle asendamisega pilkenimega Soodoma,” seisab kirjas.
Pöördumises selgitatakse, et 1977. aastal ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi poolt maa-asulate nimekirja kinnitamisega kaotati käibest enam kui pooled seni kasutuses olnud asulanimed (umbes 7400-st jäi järele 3509), nende hulgas palju põliseid asulanimesid, mille kirjalik esmamainimine ulatub sajandite taha. Erastvere nime mainiti esmakordselt aastal 1452.
Kirjas viidatakse ka 2015. aastal jõustunud Kohanimede seadusele, mille järgi tuleb kohanime määramisel muuhulgas välistada kohanimede halvustav tähendus ning kohanimede sobimatus Eesti ajaloo ja kohaliku kultuurilooga. Ühtlasi ei tohi ajalooliselt ja kultuurilooliselt tähtsa ning paikkonnas tuntud ainuobjekti jagunemisel ajaloolisele tuumikule määrata täiesti uut nime.
Nüüdseks juba endises Soodoma külas tegutses oma ajaloolise nime säilitanud Erastvere raamatukogu-külakeskus. Maa-ameti otsingu järgi näeb, et külas asub ka Komorra nimeline kinnistu.