VANA-NARVA MAKETI SAAGA | Kas linn sooritaski kultuurimõrva?
Maaleheni on jõudnud häiriv info, et Narva üheks sümboliks olev 490 majast koosnev sõjaeelse Vana-Narva makett on tänaseks rahva silme eest ära viidud, kokku pakitud ja läheb tõenäoliselt lausa tükeldamisele, et mitte öelda hävib tervikuna.
Maketi läbi aastakümnete loonud ja kümnete tuhandete maketti imetlenute austuse ja imetluse pälvinud Fjodor Šantsõn on aga linnavalitsuselt saanud koondamisteate. Laias plaanis võib eelmainitu tähendada, et me ei saa enam iialgi näha kogu Euroopas unikaalset maketti, 1944. aastal maapealt kadunud Vana-Narva koopiat selle täiuslikus ilus.
Kümmekond suurt muret
Mullu novembris kirjutasin koledate stsenaariumite eest hoiatava artikli käsitledes maketi aastakümneid segasena püsinud saatust. Kirjutis kandis pealkirja: „Kultuuripealinnaks pürgiv Narva võib sooritada kultuurimõrva.”
Lisaks on Maaleht ainuüksi viimase aasta jooksul Vana-Narva maketi saatust käsitlenud läbi kümnekonna artikli, saatnud järelepärimisi nii Narva võimuritele kui ka Eesti ministritele ning olnud ka Narvas toimunud maketiteemalise debati üheks initsiaatoriks.
Nii panigi Maaleht seoses eeltooduga Narva linnapeale ja linnavolikogu esimehele teele alljärgnevad küsimused seoses Vana-Narva maketi saatusega.
Ootame vastuseid
1. Milline on tänane seis Vana-Narva maketiga, mis restaureeritavast Narva raekojast eemaldatud? Millal makett avalikkusele taas avatakse? Kuidas on taasavamisse ja maketi tulevasse tutvustamisse kaasatud selle autor, Valgetähe teenetemärgi ja Muinsuskaitse seltsi teenetemedali kavaler Fjodor Šantsõn?
2. Üks esimesi suuremaid artikleid Vana-Narva maketist ilmus veebruaris 2013 Eesti Päevalehes. Autor Rein Sikk kirjutas: „Kujutlen: enamikus Euroopa linnades töötaks Fjodori sugune meister linna esindussaalis, saatjaks turistide hulgad, kellele ta oma loomingut tutvustab. Huviliste armaada makstud piletirahast koguneks nii elatis kui ka materjalid uute projektide tarvis. Aga Narva tragöödia on meistri ja meistritöö peitmine räsitud ja peaaegu suletud raekoja hoonesse, kuhu vaid vähesed oskavad teed otsida”.
Juba 2009. aastal mainis Narvas maketiga tutvunud Euroopa minilinnade ühingu juht, et kusagil maailmas ei ole olematut linna tervikliku minilinnana taastatud, aga Narvas on.
Küsimus: miks pole Narva linnavalitsus ja -volikogu vähemasti juba kümne aasta jooksul suutnud Vana-Narva maketile sobilikku eksponeerimispaika leida?
3. Aastal 2018 novembris kirjutas Rein Sikk Maalehes „Kultuuripealinnaks pürgiv Narva võib sooritada kultuurimõrva”. Ta tõi ära autor Fjodor Šantsõni arvamuse maketi võimaliku ajutise kokkupakkimise kohta, mis kõlas nii: „See oleks elutöö häving”.
Kas ja mida on Narvas neist tõdemustest õpitud, mida tehtud möödunud aasta jooksul Vana-Narva maketi väärikaks eksponeerimiseks?
4. Aasta 2018 novembris väitis kirjanik, publitsist ja filmide autor Imbi Paju Maalehes: „Maketi hävitamine on poliitiline otsus, see tähendab ka mälu hävitamist. Inimesed, kes on sellega seotud peavad vastutama!”
Kuidas kommenteerite, kas aastaid mittetegutsemise näol on tegemist tõesti poliitilise otsusega, kus keegi ei kavatsegi vastutada isegi siis kui tänaseks juba tükeldatud maketiga midagi hullu juhtub?
5. ERRi uudisportaalis on kirjas: „Narva linnapea Aleksei Jevgrafov ütles Vana-Narva maketi autori Fjodor Šantsõni koondamisest rääkides, et mees on kaks aastat linnalt mitte millegi tegemise eest palka saanud.”
Millistele faktidele tugineb see arvamus?
6. Kas Narva linnavalitsus ja -volikogu mõistavad, et Vana-Narva maketi näol on tegemist üle-euroopalise unikaalse kulutuuriväärusega, millest mitte hoolimine on võis olla üheks põhjuseks, miks Narva jäi ilma Euroopa kultuuripealinna tiitlist?
Kas annate enesele aru, et Vana-Narva maketi võimalik hävimine oleks Narvale häbiplekiks üle aastakümnete?
7. Läbi aastate on maketi võimalike uute asukohtadena välja pakutud vähemasti järgmised paigad: endise Kreenholmi manufaktuuri kasutamata ruumid, mida kokku sajad tuhanded ruutmeetrid; Narva Hermanni linnuse muuseum; Fama keskuse võimalik juurdeehitus; Peetri platsile ehitatav klaashoone; Narva Aleksandri kirik; restaureeritav ohvitseride kasiino praeguse piiripunkti territooriumil; Narva linnaraamatukogu; aga ka Eesti Rahva Muuseum jne.
Palun selgitage detailselt, mis on neil paikadel viga olnud, et sinna pole õnnestunud maketti paigaldada?
8. Millistel viimase kahe aasta linnavalitsuse ja -volikogu ning selle komisjonide istungeil on Vana-Narva maketiga seotut arutatud ja milliste otsusteni jõutud?
9. Kurjad keeled on väitnud, et kogu maketi vastane kampaania ja otsustamatus on tingitud sellest, et tänastel, peamiselt vene rahvusest narvalastel on raske tunnistada avalikult, et Vana-Narva hävitasid Nõukogude väed, mis koosnesid paljuski vene rahvusest sõdureist.
Nii eelistataksegi ajaloolise tõe maketi näol tunnistamisele pigem võimalust see maha vaikida.
Palun lükake see arvamus resoluutselt ümber!
10. Küsimus, mida on minult (st Rein Sikult) läbi aastate korduvalt küsitud kui ajakirjanikuna käin kohtumistel lugejatega. Viimati küsiti seda 18. oktoobril Toilas: „Kas Narva linna võimudel häbi ei ole”?
***
Milline nägi Vana-Narva makett välja enne kokku pakkimist ja lattu toimetamist saate vaadata siit.
Eesti firma Hades Geodeesia OÜ salvestas nimelt eelmise aasta lõpul heategevuslikus korras selle häguse tulevikuga maketi kolmedimensioonilisena, saades heateoks innustust just Maalehes ilmunud murelikest materjalidest.
