Läänemere vilgas laevaliiklus saab Paksus Margareetas selgemaks
Aurulaevade tulekuga kaasnenud sõltumatus ilmaoludest, reisilaevanduse jätkuv kasv ning kaubavedude ajaline täpsus ja kiirus on saavutanud tänaseks täiesti uue ja seninägematu taseme. XXI sajandi teisel kümnendil iseloomustab kogu merendust ka aina kasvav (info)tehnoloogiline areng ning huvi keskkonda vähem saastavate kütuste vastu.
Keskkonnasõbralikeim transpordiliik
Maailma kaubavahetusest 90% leiab aset meritsi ning meritsi liigub iga aasta maailmas juba üle 10 miljardi tonni kaupa. Suurte kaubakoguste veol suurtele kaugustele tagab meretransport võrreldes teiste transpordiliikidega kõige madalama veohinna.
Laevapere liikmete arv ühe kaubatonni kohta on teiste transpordiliikidega võrreldes 10-100 korda väiksem. Lisaks on ökoloogilise jalajälje poolest kaubatonni kohta aluseks võttes meretransport ka üks keskkonnasõbralikemaid transpordiliike.
Meretranspordi laiahaardelisusele vaatamata võib Läänemeri esmapilgul tunduda rannal seistes tühi, aga tegelikkuses liiguvad silmapiiril ja selle taga sajad laevad. Paljud nendest mööduvad Eestist ida–lääne suunalisel kaubateel, kuid märkimisväärne osa nendest on just teel siinsetesse sadamatesse või suundumas siit Skandinaavia ning Kesk- ja Lääne-Euroopa sadamatesse. Valdava osa Eesti sadamaid külastavate laevade lähte- või sihtpunktideks on just teised Läänemere äärsed sadamad.
Eesti sadamaid külastab aastas üle 11000 laeva, millest üle poole on reisilaevad. Kaubalaevadest on enamik segalastilaevad, vähem on puistlastilaevu ja tankereid ning kõige vähem on konteinerlaevu. Kaupa veetakse Eesti sadamate kaudu igal aastal üle 30 miljoni tonni. Sellest pisut üle poole on kauba transiit. Konteinereid käideldakse Eesti sadamates aastas üle 230000 20-jala pikkuse konteineriga võrduva ühiku. Merekaubandus Läänemerel moodustab 22% kogu Euroopa Liidu merekaubandusest ning Eesti osa sellest on omakorda pisut alla 4%.
Paksu Margareeta uues ekspositsioonis aitab külastajatele seda merel, silmapiiri taga toimuvat vilgast liiklust visualiseerida koostöös Eesti Veeteede Ametiga valminud kaardirakendus. Põhineb see AIS süsteemil (Automatic Identification System – ingl.k.).
AIS on automaatne laevade jälgimise süsteem, mis võimaldab laevajuhtidel ja laevaliiklust korraldavatel organisatsioonidel jälgida merel toimuvat. AIS saab laeva erinevatelt navigatsiooniinstrumentidelt ja -süsteemidelt (GPS, gürokompass, logid jt) infot ja jagab seda meeterlaineala sagedustel (VHF-sagedusalas) lähedalasuvatele teistele AIS süsteemidele, milleks on siis teised laevad või laevaliikluse monitooringu baasjaamad kaldal.
Tänapäeval on AIS süsteemid enamasti integreeritud elektronkaardi ja/või radari süsteemidega, kus kuvatakse eraldi infokihina AIS vahendusel teistelt laevadelt tulevat informatsiooni. AIS süsteemi abil vahetavad laevad baasinformatsiooni (laeva tunnusnumber, staatus, kiirus, positsioon, kurss jms) iga 2-10 sekundi järel ja täiendatud informatsiooni (kutsung, nimi, laeva tüüp, sihtsadam jms) iga 6 minuti tagant. Igaüks saab kodust AISi infot jälgida portaali MarineTraffic.com vahendusel.
Näitusel kasutatav kaardilahendus tõstab laevatüüpidest esile viis peamist – kaubalaevad ehk erinevaid kaupu edasi toimetavad veolaevad, tankerid ehk vedelat lasti vedavad laevad, reisilaevad (sh kiirlaevad ja kruiisilaevad) ning eriotstarbelised laevad nagu näiteks jäämurdjad ja kalalaevad. Samuti on rakenduses ära toodud nii olulisemad Eesti kui ka teised piirkonna peamised sadamad, mille vahel nimetatud laevad liiguvad. Olgu see siis meie oma suurim kaubasadam Muugal või Läänemere suurim sadam, Peterburi lähedal asuv Ust Luga.
Mis toimub laevade „magistraalil“?
Tulenevalt rakenduse graafilisest lahendusest joonistub kaardile välja ka Läänemere idaosa ja Soome lahe peamised laevade „magistraalid“. Esimene neist on lääne-ida suunaline, mis on Läänemere keskosa ja Soome lahe kõige tihedama liikluse ja suurima koormusega laevatee. See on Kesk- ja Lääne-Euroopa sadamaid Ida-Euroopa ja Skandinaavia sadamatega ühendav laevatee.
Põhiosa sellel laevade magistraalil liikuvatest laevadest moodustavad kaubalaevad ja tankerid. Väiksemas mahus liiguvad sel suunal erinevad reisilaevad.
Teine selgelt välja joonistuv magistraal on Tallinna–Helsingi liin – see laevatee on Soome lahe ristipidistest laevateedest kõige tihedama liiklusega. Sellel liinil liiguvad peamiselt kahte pealinna ühendavad reisilaevad ja parvlaevad. Igal aastal liigub sellel laevateel ligi üheksa miljonit reisijat. Võrdluseks, Tallinna ja Stockholmi vahel liigub vaid pisut üle miljoni reisija aastas.
Arvestades laevaliikluse tihedust, leiavad usutavasti ka paljud muuseumikülastajad enda jaoks kas meeskonnaliikmena või reisijana kõneka laevaloo uue püsiekspositsiooni kõige kaasaegsemast 4. korruse mootorlaevade saalist. Muuseum Paksus Margareetas avatakse peale 2-aastast renoveerimist taas 29. novembril.
