Itaalia maffia on teinud toiduainetööstusest kuritegeliku kullaaugu
Maapiirkondade kinnistuid kasutatakse rahapesuks, väljapressimisteks ja varjatud laenuäri ajamiseks. Toksiliste jäätmete matmiseks. Kuid ka tõuloomade ebaseaduslikuks paaritamiseks ja toiduainete massiliseks võltsimiseks.
Kohaliku politsei andmetel on "maaellu" paigutanud raha kõik tuntumad organisatsioonid: Cosa Nostra, ’Ndrangetha, Camorra.
Asbestist ja saepurust leib
Itaalia põllumajandus on Euroopa suuruselt kolmas. Koos turismi ja tootva tööstusega on sektor riigi üks kolmest majandusvedurist. Kuid viimase kümnendi jooksul on kogu majandus käpuli käinud ja kinnistute hinnad kolinal kukkunud.
See ei ole märkamata jäänud kohalikul maffial. Sündikaadid on ostnud üles odavaid põllumaid, kariloomi, turge ja restorane.
Europoli andmetel on võltsitud toiduained uimastite järel suuruselt teine illegaalse sissetuleku allikas Euroopa Liidus.
Kõige tulusam petukaup on orgaaniline toit. Ühe operatsiooni käigus õnnestus tabada grupeeringud, kes importisid Rumeeniast odavat nisu ja müüsid seda orgaanilise pähe kolm-neli korda kallimalt edasi.
Petetakse kõikide märgiliste toodetega: Mozzarellat valgendatakse pesuvahenditega. Oliiviõli segatakse kokku odava Põhja-Aafrika õliga. Leiba küpsetatakse asbesti- ja saepurusegust. Odavaid piiritusveine pakendatakse ümber ja sildistatakse kui Toskaana parimaid.
Politsei on toidupettuste tuvastamiseks palganud isegi degusteerijad, kes suudavad eristada õigeid maitseid võltsingutest.
2017. aasta veebruaris arreteeriti Calabrias 42 Piromalloi grupeeringu liiget, kes tootsid 40 farmis odavat toiduõli, mida eksporditi Ameerika Ühendriikidesse extra virgin märgistusega.
Politsei hinnangul on pool kogu Itaalias müüdavast extra virgin oliiviõlist praak. Välisturgudel on võltsingute hulk veel suurem.
„Võltstoit on ohtlik inimeste tervisele. Selle kõrval kahjustab see meie toidukultuuri mainet – Itaalia üks kaubamärke maailmas on alati olnud hea ja rikkalik söögilaud,” sõnab Itaalia suurima põllumajandusühenduse Coldiretti juhataja Roberto Moncalvo.
Tegu on kullasoonega
2011. aastal oli maffia toidutööstusest saadud tulu 12,5 miljardit eurot. Möödunud aastaks oli summa pea kahekordistunud 22 miljardi euroni. Uurijate hinnangul moodustab see 15 protsenti organiseeritud kuritegevuse kogukäibest, milleks on 150 miljardit eurot.
Seda on 40 miljardit rohkem kui riigi suurimal investeerimisfirmal Exor, kuhu alla kuuluvad Ferrari, Chrysler ja Fiat.
„Must äri läbib tervet toidutööstuse tarneahelat, tootmisest ja pakendamisest kuni logistika ja müügitehinguteni. See on terviklik integreeritud ahel,” sõnab Palermos elav organiseeritud kuritegevuse uurija professor Umberto Santino.
Oliiviõli teeb kokaiinile ära
Tasub meenutada, et maffia juured ongi Itaalia lõunapoolsetes ja vähemjõukates maapiirkondades. Viimane Cosa Nostra suur ristiisa, 2017. aastal vanglas surnud Salvatore "Toto" Riina ja tema järeltulija Bernardo "Traktor" Provenzano alustasid põllumeestena. Mõlema koolitee katkes põhikoolis ja edasi pühenduti kuritegelikule karjäärile.
Toidutööstuse liikumine organiseeritud kuritegevuse kontrolli alla on põhjendatav suurte kasumitega. Seda soosib ka turu killustatus ja ettevõtete rahalised raskused. Rühmituste pakutavad odavad tootmisvõimalused annavad üldises majanduslikus lämbumuses vajaliku hingamisruumi.
Oma osa mängib ka tarbijate teadlikkuse tõus. Mida valivamaks muutuvad tarbijad toidu päritolu kohta, seda tulusamaks muutuvad kindlad tooted. Nii võibki 700-protsendise kasumimarginaaliga oliiviõli ühel hetkel tuua sisse rohkem kui kokaiinitehingud.
Pealegi on toiduainetööstus oluliselt riskivabam kui näiteks uimastikaubandus.
„’Ndrangheta kontrollib 80 protsenti Euroopa kokaiiniturust. Rühmituse juhtidel on piisavalt raha, et loobuda poolest oma „mustast” tulust ja investeerida raha „puhtamasse” põllumajandusse,” arutleb Moncalvo.
Väidetavalt on maailma kõige tagaotsitum mafiooso, 25 aastat varjus redutanud viimane vanakooli ristiisa Matteo Messina Denaro, teinud samuti suuri investeeringuid oliiviärisse.
Kaupmeeste argipäev
Palermo on Sitsiilia maakonna halduskeskus ja kohaliku maffia häll. Möödunud aasta augustis korraldas politsei kohalikule turule reidi. Selle käigus avastati „nähtamatu kontrollruum”, kus pandi paika toidukraami hinnad, transport, pakendipoliitika, isegi kaubaautode parkimiskorraldus.
Kauplejate sõnul käib kogu otsustamine organiseeritud kuritegevuse läbi.
„Nad külastavad meid kord nädalas ja nõuavad raha. Inimesed maksavad neile, sest teatakse, kellega on tegu. Tean turumüüjat, kes keeldus ja ta müügipunkt põletati maani maha. Ka meie letid võtsid tuld ja põlesid tuhaks,” räägib anonüümseks jääda soovinud kaubavedaja.
Natale Giunta on tuntud Palermo kokk. Ta räägib oma seitsme aasta tagusest kogemusest enda nime all.
„Neid oli kolm meest. Ühte ma tundsin, tema tegi mind ka teistega tuttavaks. Nad ütlesid, et mulle pole toidukoha avamiseks luba antud ja nõudsid 2000 eurot kuus. Jõulude ja lihavõtete ajal topelt,” meenutab ta.
Giunta ei maksnud.
Niisiis saadeti talle postipakk, milles olid püstolipadrunid.
Kui sellest ei piisanud, pandi põlema ta toitlustuskäru, tekitades 100 000 eurot kahju.
Täna elab ja töötab Giunta politsei kaitse all.
Need, kes katuseraha nurisemata ära maksavad, ei tee seda tihti mitte hirmust, vaid harjumusest. See on piirkonnas normaalne ja toiminud põlvkondi. Nagu igakuine maksude tasumine maksuametile.
2000-protsendine kasumimarginaal
Kurjategijad on sisse imbunud isegi põllumajandustoetusi ja subsiidiume jagavatesse nõukogudesse ja kommiteedesse.
Giuseppe Antoci oli aastatel 2013 - 2016 Kirde-Sitsiilias asuva Nebrodi Rahvuspargi direktor. Ametis olles tuvastas Antoci, et 80 protsenti kogu looduskaitsealast kontrollib Cosa Nostra. Maffiaperekonnad liisisid käsilaste abil riigilt tuhandeid hektareid maad. Konkureerivad huvilised hoiti eemal vajalike mõjutusvahenditega.
Maalappe mõistagi ei arendatud. Nende abil peteti Euroopa Liidult välja subsiidiume - tuhande hektari kohta miljon eurot aastas. Samas kui liisingutasud piirdusid vaid 37 000 euroga. See tähendab 2000-protsendilist kasumimarginaali. Tuluteenijate seas oli ka juba mainitud Salvatore Riina.
Antocile tehtud korduvad ähvardused „liigse uudishimu” pärast kulmineerusid atentaadikatsega 2016. aasta mais. Palgamõrvarid tulistasid mägiteel tema soomustatud autot. Anotci jäi ellu tänu teda saatnud politseieskordile. See oli tõsiseim mõrvakatse kõrgema riigiametniku vastu peale 1992. aasta pommiplahvatusi, mis tapsid kohtunik Giovanni Falcone ja magistraat Paolo Borsellino.
Täna elab Guiseppe Antoci relvastatud kaitse all Santo Stefano di Camastra rannikukülas Sitsiilias.
Allikas: Financial Times (2018)
