Meister koondatud, Vana-Narva makett pakitud, lahendust pole

Maalehe küsimustele Vana-Narva maketi saatuse kohta vastab Narva linnapea Aleksei Jevgrafov, volikogu esimees aga vaikib senini.

Milline on tänane seis Vana-Narva maketiga, mis restaureeritavast Narva raekojast eemaldatud? Millal makett avalikkusele taas avatakse? Kuidas on taasavamisse ja maketi tulevasse tutvustamisse kaasatud selle autor, Valgetähe teenetemärgi ja Muinsuskaitse seltsi teenetemedali kavaler Fjodor Šantsõn?

(Avaldame vastused redigeerimata kujul)

Tänase päeva seisuga on seoses Päästeameti ettekirjutusega Narva raekoja hoone suletud ja valmistatakse ette hoones kapitaalremondi tegemist. Vana-Narva makett on pakitud karpidesse ja viidud hoiule kunagise lasteaia hoonesse kuna arvestades maketi eripära (mõõtmed, papp- paber, nõuded temperatuurile ja õhuniiskusele) ei leitud Narva linnale kuuluvat sobivat hoonet, kus oleks võimalik maketti eksponeerida. Läbiviidud konkurss rendipinna leidmiseks näitas liialt suuri kulutusi linna jaoks.

Maketi edasise eksponeerimise küsimus on otsustamise staadiumis, Fjodor Shantsyniga toimuvad läbirääkimised, ta on kaasatud võimalike variantide arutelu protsessi.

Aastal 2018 novembris kirjutas Rein Sikk Maalehes „Kultuuripealinnaks pürgiv Narva võib sooritada kultuurimõrva”. Ta tõi ära autor Fjodor Šantsõni arvamuse maketi võimaliku ajutise kokkupakkimise kohta, mis kõlas nii: „See oleks elutöö häving”.
Kas ja mida on Narvas neist tõdemustest õpitud, mida tehtud möödunud aasta jooksul Vana-Narva maketi väärikaks eksponeerimiseks?

Mitu aastat kattis Narva linn kõik jooksvad kulud, mis olid seotud maketi ülalpidamisega ning seisundi säilitamisega, makstes ühtlasi ka härra Shantsynile töötasu.

Aasta 2018 novembris väitis kirjanik, publitsist ja filmide autor Imbi Paju Maalehes: „Maketi hävitamine on poliitiline otsus, see tähendab ka mälu hävitamist. Inimesed, kes on sellega seotud peavad vastutama!”
Kuidas kommenteerite, kas aastaid mittetegutsemise näol on tegemist tõesti poliitilise otsusega, kus keegi ei kavatsegi vastutada isegi siis kui tänaseks juba tükeldatud maketiga midagi hullu juhtub?

Ei nõustu väitega, et aastaid ei ole midagi tehtud. Vastupidi, Narva linn võttis enda peale kõik maketi majandamise ja ülalpidamisega seonduvate küsimuste lahendamise.

ERRi uudisportaalis on kirjas: „Narva linnapea Aleksei Jevgrafov ütles Vana-Narva maketi autori Fjodor Šantsõni koondamisest rääkides, et mees on kaks aastat linnalt mitte millegi tegemise eest palka saanud.”
Millistele faktidele tugineb see arvamus?

Arvamus tuleneb härra Shantsyni enda sõnadest, kes korduvalt rääkis sellest, et viimased kaks aastat ta ei tegelenud Vana-Narva maketiga, vaid tegeles teiste projektidega.

Kas Narva linnavalitsus ja -volikogu mõistavad, et Vana-Narva maketi näol on tegemist üle-euroopalise unikaalse kulutuuriväärusega, millest mitte hoolimine võis olla üheks põhjuseks, miks Narva jäi ilma Euroopa kultuuripealinna tiitlist?
Kas annate enesele aru, et Vana-Narva maketi võimalik hävimine oleks Narvale häbiplekiks üle aastakümnete?

Tuginedes Euroopa kultuuripealinn 2024 žüriilt saadud tagasisidele, Vana-Narva makett ei olnud otsuse tegemisel võtmemomendiks.

Läbi aastate on maketi võimalike uute asukohtadena välja pakutud vähemasti järgmised paigad: endise Kreenholmi manufaktuuri kasutamata ruumid, mida kokku sajad tuhanded ruutmeetrid; Narva Hermanni linnuse muuseum; Fama keskuse võimalik juurdeehitus; Peetri platsile ehitatav klaashoone; Narva Aleksandri kirik; restaureeritav ohvitseride kasiino praeguse piiripunkti territooriumil; Narva linnaraamatukogu; aga ka Eesti Rahva Muuseum jne.

Palun selgitage detailselt, mis on neil paikadel viga olnud, et sinna pole õnnestunud maketti paigaldada?

Üldiselt olid maketile eksponeerimiskoha otsingutel põhilisteks piiravateks asjaoludeks kaks asja:

1) maketi suurus (olemasolevas mahus on ta ca.12,5x8,5 meetrit), mis oleks nõudnud paljude variantide puhul maketi eksponeerimist kas vaid osaliselt või osadena ning

2) maketi hoidmiseks vajalik sisekliima (olles ehitatud papist ja paberist, nõuab makett väga täpseid temperatuuri ja õhuniiskuse tingimusi). Lisaks oleme proovinud leida ruume pigem Vanalinna läheduses.

Kui analüüsida sellest lähtuvalt teie poolt nimetatud variante, siis:

Endise Kreenholmi Manufaktuuri kasutamata ruumides enamasti puudub vajalik sisekliima. Lisaks, enamus ruume ei võimalda Kreenholmil maketi paigutust ka konstruktiivselt. Üks Kreenholmi Manufaktuuri kompleksi hooneid, nimelt Spordi 2, oli kaalutud võimaliku asukohana linna poolt 2017.a. korraldatud konkursi raames, kuid selle rendihind oli kõrgem, kui parimat hinda pakkunud pakkujal.

Narva Muuseumi direktori kinnitusel puuduvad Hermanni linnuse muuseumis vabad ruumid, mida saaks kasutada maketi eksponeerimiseks. Narva Muuseumi allasutuse – Narva Kunstigalerii konstruktiivne lahendus ei võimaldanud samuti maketi täismahus eksponeerimist.

Fama keskuse võimaliku juurdeehituse kohta ei oska kommenteerida kuna meie teada pole plaanis Fama Keskust laiendada. Fama keskus pakus üht oma olemasolevatest ruumidest maketi eksponeerimiseks linna poolt 2017.a. maketile asukoha leidmiseks korraldatud konkursi raames, kuid konkursi tulemused, mille järgi Fama keskuse ruumid oleks sobinud, ei olnud kinnitatud Narva Linnavolikogu poolt kõrge rendihinna tõttu;

Peetri platsile pole plaanitud klaashooneid. Tõenäoliselt mõtlete Raamatukogu ja lähiala detailplaneeringu järgi Narva Vanalinna kavandatud klaaspaviljone. Need oleks sobinud maketi eksponeerimiseks, kuid nende ehitamine ei oleks olnud kiire lahendus, arvestades arheoloogiliste uuringute läbiviimise vajadusega jms. Siiski, see on endiselt üks võimalikest variantidest;

Narva Aleksandri kirik on hetkel kinni Päästeameti nõudmisel, seega, maketti sinna paigaldamine ei oleks saavutanud eesmärki (maketi eksponeerimine), ning pigem seoks ohtu maketi säilimise. Lisaks puudub Aleksandri kirikus hetkel maketi säilimiseks vajalik sisekliima;

Ohvitseride kasiino praeguse piiripunkti territooriumil on tõepoolest üks võimalikest variantidest, mida oli kaalutud, kuid mille kohta linn, riik ja Narva Muuseum varasema arutelu käigus kokkuleppele ei jõudnud. Endise ohvitseride kasiino puhul on hea see, et see asub Vanalinnas, sobib maketi eksponeerimiseks oma suuruse poolest ning on ka ise ennesõjaaegne hoone. Seega, riigi valmiduse puhul, seda varianti võiks kindlasti uuesti kaaluda;

Narva Keskraamatukogu ei sobinud oma konstruktiivse lahenduse tõttu (kandvate postide samm on vaid 6 meetrit);

Eesti Rahva Muuseum – meie teada konkreetne pakkumus puudub.

Lisaks teie poolt loetletule on arutusel olnud veel kaks varianti:

Esiteks - endise Narova mööblivabriku ruumid, mis olid pakutud maketti eksponeerimiseks kohaliku ärimehe A.Brokki poolt. Siinkohal peab ära märkima seda, et igasugust erasektori poolt tulnud pakkumist saab linn võtta vaid avaliku konkursi tulemusena.

Teiseks – linn on pakkunud maketi eksponeerimiseks ning selle baasil Narva linnamuuseumi loomiseks taastada Peetri I maja. See võimaldaks taastada tükikese Narva Vanalinna ning samas pakkuda ka maketile täisväärtuslikku eksponeerimisruumi. Selle varianti teostavuse analüüs on hetkel töös.

Millistel viimase kahe aasta linnavalitsuse ja -volikogu ning selle komisjonide istungeil on Vana-Narva maketiga seotut arutatud ja milliste otsusteni jõutud?

Härra Shantsyniga toimus vähemalt 7-8 kohtumist, kus osalesid linnajuhid ning linna poolt asutatud SA Narva Linna Arendus juhatuse ja nõukogu liikmed. Pakuti erinevaid võimalusi antud küsimusele lahenduse leidmiseks, sealhulgas ka nendel tingimustel, mida pakkus härra Shantsyn ise (tema töökoha alles jätmine ja töötasu tõstmine riigi keskmise palgaga samale tasemele).

Tulemuseks oli see, et härra Fjodor Shantsyn lükkas kõik pakkumised tagasi, sealhulgas see, mida pakkus ta ise, kuigi esialgu andis oma nõusoleku. Härra Shantsyn teatas 13.08.2019 kirjalikult Narva linnapeale sellest, et keeldub temale pakutud tööpakkumisest sihtasutuses Narva Linna Arendus.

Kurjad keeled on väitnud, et kogu maketi vastane kampaania ja otsustamatus on tingitud sellest, et tänastel, peamiselt vene rahvusest narvalastel on raske tunnistada avalikult, et Vana-Narva hävitasid Nõukogude väed, mis koosnesid paljuski vene rahvusest sõdureist.
Nii eelistataksegi ajaloolise tõe maketi näol tunnistamisele pigem võimalust see maha vaikida.
Palun lükake see arvamus resoluutselt ümber!

See on arvatud puhtalt emotsioonidele tuginedes ja ei vasta tegelikkusele.

Küsimus, mida on minult läbi aastate korduvalt küsitud kui ajakirjanikuna käin kohtumistel lugejatega. Viimati küsiti seda 18. novembril Toilas: „Kas Narva linna võimudel häbi ei ole”?

Sellele küsimusele vastuse leidmiseks võime ainult välja tuua lõigu härra Shantsynile saadetud kirjast:

“Vastuseks Teie 13.08.2019 avaldusele teatame, et Narva linn on mitu korda Teile pakkunud variante maketi edaspidise pidamise ja arendamise suhtes, sealhulgas ka Teie töösuhte küsimuse lahendamine ning Teie töötasu suurendamine sellele tasemele, mida Te ise küsisite. Kuna Te muutsite oma 13.08.2019 kirjaga kõiki varasemaid kokkuleppeid, sealhulgas ka töösuhte ja töötasu alaseid, kuulub Teie praegune tööleping lõpetamisele ning Teid koondatakse töökohalt töölepingu seaduses sätestatud korras.”

Maaleht saatis samad küsimused vastamiseks ka Narva linnavolikogu esimehele Irina Janovitšile. Kui linnapea Aleksei Jevgrafovil kulus vastamiseks aega veidi alla nädala, siis linnavolikogust pole senini saabunud mingeid vastuseid 24. oktoobril lähetatud küsimustele.